LOODUSLIKUD OLUD. RAHVASTIK

7. klass > Ajalugu > Keskaeg

Mõisted:
ikaldus – saagi osaline või täielik hävimine ebasoodsate ilmastikuolude tõttu
Flandria – ajalooline piirkond, mis hõlmas tänapäeva Belgia põhjaosa ning sellega külgnevat väikest osa Prantsusmaast
polder – kuivendatud ja tammidega kaitstud maa-ala, mille pind on allpool naaberveekogu pinda
Must Surm – 1347-1351 Euroopat tabanud muhkkatku epideemia

ELUIGA JA RAHVAARV
Keskaja inimese eluiga oli 30-40 eluaastat, 50- aastane oli eakas ja 70- aastane Jumala eriline soosik. Väga suur oli imikute ja väikelaste suremus, ainult pooled pere lastest said täisealisteks. Naised surid tihti sünnitusel, mehed sõjas. Kuigi surm oli igapäevane nähtus põhjustas see keskaja inimestes leina.
Suurem osa inimesi elas põlluharijatena maal ning sõltus otseselt ilmastikust. Viljaikaldus tähedas aastapikkust nälga.
Talupojad külvavad talivilja 1410

Keskaaja rahvas

Keskaja alguses toimus 535. aastal 535.-540. väldanud kliimakatastroof ja 600. aasta paiku alanud Bondi sündmus (sajandi pikkune külmem või jahedam periood). 450.-900. vältas kliimas jahedam aeg. Inimesed võtsid kliima külmenemist Jumala karistusena. u 600. eKr. 8.-9. sajandist tõusma hakanud temperatuur saavutas maksimumi 11. sajandil. Ajavahemikku umbes 900.-1200. on nimetatud keskaja kuumaks ajaks. 11.- 13.saj. oli Euroopa kliima väga soodne. Šotimaani välja oli võimalik näiteks viinamarju kasvatada, Alpides tõusis taimkatte piir 200m tavapärasest kõrgemale.

Keskaja soe periood ja väike jääaeg

youtube_video

Umbes 1300.-1870. vältas Lääne Euroopas holotseeni algusjärgse kogu aja külmimaks ajaks peetav Väike jääaeg. 1645. paiku algas viimaseks võimalikuks Bondi sündmuseks oletatav selle aja külmim kese. 14. saj. esimesel poolel tabasid kogu Euroopat suured sajud, 15. saj jahenes kliima tunduvalt.
Iive on teatud piirkonna rahvaarvu muutumine kindla ajavahemiku (tavaliselt aasta) jooksul. Iibe arvutamiseks tuleb liita omavahel loomulik iive ja rändeiive. Sõltuvalt loomulikust iibest (sünni ja surmajuhtude vahe)ja rändeiibest võib iive olla, kas positiivne (rahvaarv kasvab) või negatiivne (rahvaarv kahaneb).
Rahvaarv sõltub seega
1) sündimusest
2) suremusest
3) rahvastiku rändest

Maailma populatsioon 4000 e.Kr- 1800 p.Kr

keskaja rahvaarv

4. -7. saj rahvastikuarv vähenes märgatavalt seoses rahvastiku rändega seotud segadustega

6. saj. epideemiate haripunkt. 543-664 oli Lääne Euroopas umbes 10 katkupuhangut. (Idaosas oli neid 200 aastaga 20, Konstantinoopolis kahanes 100 aastaga elanikond 0,5-elt 0,1-le miljonile.)

Tournai linna elanikud matavad katkuohvreid

Keskaja rahvas

 

Must Surm – ajaloo hulleim katk

 

youtube_video

youtube_video

youtube_video

7. saj. hakkas aga rahvaarv kasvama. Linnade teke.

10. -11. sajand kasv jätkub, mida tõendab linnade laienemine ja uute maade kasutuselevõtt talupoegade poolt, Flandrias rajati tammisüsteemid ja võeti kautusele uued maad. Euroopa rahvastikutihedus oli ebaühtlane. Kesk- ja Lõuna-Euroopa olid tihedamat asustatud kui Põhja-Euroopa (Norra, Rootsi, Soome)

14.sajand – Euroopa rahvastiku vähenemine.

Põhjused:
1)1315-1317. aastate näljahäda
2) 1347-1400 katkulained Euroopas. 1348–50 (47-51). aastail oli Läänes Mustaks Surmaks nimetatavast katkust ja usumäratsusest tingitud kaos. Erinevates Euroopa osades olid 1361.-1363., 1369.-1371., 1374.-1375., 1390., 1400. a katkupuhangud .
3) Saja- aastane sõda Inglismaa ja Prantsusmaa vahel. Põhjuseks oli Inglismaa nõudmine Prantsusmaa trooni järele, mis oli tekkinud kuninglike abielude tagajärel. Võisteldi ka tulu toova villa üle, millest kumbki pool loobuda ei tahtnud.

 

youtube_video