NATURAALARVULISE ASTENDAJAGA ASTE
Arvu iseendaga järjestikust korrutamist nimetatakse astendamiseks.
Arvu a avaldisest 
nimetatakse astme aluseks ehk astendatavaks, arvu n selles avaldises nimetatakse astendajaks ja avaldist ennast nimetatakse astmeks.
Võrdsetest teguritest koosneva korrutise kirjutamist astmena ja ka selle astme arvutamist nimetatakse astendamiseks.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
xy-koordinaatsüsteem
8. klassi matemaatika teooriavideod
Valik harjutusülesandeid matemaatika riigieksamiks
Allar Veelmaa videotund. Avaldised
Liitmine 10 piires
Peastarvutamine eelkoolile
Liitmine ja lahutamine 20 piires
Funktsioonid ja nende graafikud
Ruumilised kujundid
Ruutvõrrandi mõiste, ruutvõrrandi lahendivalem, ruutvõrrandi liigid
Ruutjuur, tehted ruutjuurtega
Liitmine 20 piires
Numbrilised seosed
Kell ja kellaaeg
Tasandilised kujundid
II kooliastme matemaatika reeglite kordamine
Liitmine ja lahutamine 10 piires
Protsendid põhikooli matemaatikas
Hariliku murru kordamine
Kirjalik lahutamine
Iga arv astmes 1 on võrdne arvu endaga. Valem: 
Iga arv astmes 0 on võrdne arvuga 1. Valem: 
Negatiivse arvu astendamise puhul tuleb see arv kirjutada sulgude vahele.
Avaldised 
ja 
ei tähenda sugugi ühte ja sama arvu.
ja 
Ka harilik murd peab olema sulgudes:
Kui avaldises esineb lisaks astendamisele veel teisigi tehteid ja tehete järjekord pole määratud sulgudega, siis tuleb kõigepealt astendada.
Seejärel korrutamine ja jagamine ning liitmine ja lahutamine paremalt vasakule.
N: Arvuta.
Astenda:
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!
