Tähtsamad sõjatandrid ja lahingud: rinded, tähtsamaid lahingud (Pearl Harbor, Moskva, Midway, Stalingrad, Kursk, El-Alamein, Normandia dessant)

12. klass > Ajalugu > 4. Lähiajalugu I – Eesti ja maailm 20. sajandi esimesel poolel

Sarnaselt Esimesele maailmasõjale on ka Teises maailmasõjas selgelt eristuvad Ida- ja Läänerinne, kuid Teises maailmasõjas mängis olulisemalt tähtsamat rolli sõjategevus Vaikse ookeani piirkonnas ja Põhja-Aafrikas.

Sõda algas kallaletungiga Poolale 1. septembril 1939 ning kuigi juba 3. septembril kuulutasid Saksamaale sõja Prantsusmaa ja Inglismaa, jäi raskuskese ligi aastaks Idarindele. Poola vallutamine viidi 17. septembril Poolale kallale tunginud Nõukogude Liidu vägede abil lõpule oktoobri alguses. Hitler püüdis vältida olukorda, kus Saksamaal tuleks korraga sõdida aktiivselt kahel rindel.

1940. aasta kevadel oli Läänerinde kord. 9. aprillil tungis Saksamaa neutraalsetele Taanile ja Norrale. Taani alistus tundidega, Norras kestis vastupanu paar kuud. 10. mail lõppes nn kummaline sõda, Hitler alustas Läänerindel üldpealetungi ja Saksamaa tungis kallale ka Belgiale, Hollandile ja Luksemburgile. 10. juunil kuulutas Prantsusmaale sõja Itaalia. Saksamaa oli kõikjal edukas ja 22. juunil kirjutas Prantsusmaa alla alistumisele, millega pool riigist muutus okupatsioonitsooniks ja teine pool jäi vormiliselt iseseisvaks, kuid nn Vichy vabariik oli üksnes suitsukate. Hitler oli lühikese ajaga suutnud alistada või teha oma liitlaseks valdava osa Euroopast. Vaid Inglismaa, mille peaministriks sai 10. juunil Winston Churchill, avaldas visa vastupanu. Hitler lootis Suurbritannia suruda põlvili õhurünnakute abil, mis algasid 1940. aasta suvel, lahing Britannia pärast ei andnud siiski soovitud tulemust ja Hitleri pilk pöördus taas itta.

Inglaste põgenemine Dunkirki alt:

youtube_video

27. septembril 1940 kirjutasid Saksamaa, Itaalia ja Jaapan alla Kolmikpaktile, milles tõotati veelgi tihedamat koostööd, lepinguga liitusid Ungari, Rumeenia, Slovakkia ja Bulgaaria, kes mõistsid, et valik on kas Saksmaa või Nõukogude Liidu ülemvõim. Hitler valmistus ründama oma senist liitlast Nõukogude Liitu, viimase takistusena tuli veel vallutada Jugoslaavia ja Kreeka, kellest Itaalia jõud üle ei käinud. 1941. aasta aprilliks oli Balkani poolsaar allutatud ning Hitler saanud vabad käed.

22. juunil tungis Saksamaa Nõukogude Liidule kallale, sõja kuulutasid ka teised Hitleri liitlased, välja arvatud Jaapan. Lühikese ajaga langes sakslaste kätte Baltikum, Valgevene ja Ukraina, juba septembris võeti piiramisrõngasse Leningrad.

youtube_video

Detsembris jõudsid Saksa väed Moskva lähistele. Moskva lahing 6. detsembril oli ka esimene, milles sakslased tagasi löödi, Punaarmee liitlaseks kujunes nn kindral Talv – Venemaa temperatuur, millega sakslaste mehed ja varustus ei olnud harjunud. See tähendab Saksamaa jaoks aga vaid Nõukogude Liidu pealinna vallutamise läbi kukkumist, üldiselt ollakse endiselt edukas ning 1942. aasta kevadel ja suvel vallutati ulatuslik piirkond lõunas, Saksa armee jääb pidama alles Volga ääres, Stalingradi all.

Saksamaa sissetung NL:

youtube_video

7. detsembril 1941 ründas Jaapan USA sõjaväebaasi Pearl Harboris Havai saarestikus. Jaapani ambitsioonid olid sarnased Saksamaa omadele ning usk enda ülimuslikkusesse sama tugev. USA kuulutas Jaapanile sõja, kuid sarnaselt Saksamaale oli esialgu ka Jaapan väga edukas, üksteise järel langesid tema kätte Hongkong, Filipiinid, Indo-Hiina poolsaar ja Indoneesia, sõjategevus ähvardas 1942. aasta märtsis jõuda juba Austraalia pinnale.

Sõja kuulutamisest Jaapanile:

youtube_video

Ometi on just 1942. aasta sõjas murranguks, nii Jaapan kui ka Saksamaa peavad hakkama taganema, kuid lihtsalt ei loovuta nad ühtegi ala. Esimene ulatuslikum kaotus tabas Jaapanit Midway merelahingus 1942. aasta juunis, sellega pandi jaapanlaste edasitung seisma. Oktoobris-novembris purustati Saksa väed Põhja-Aafrikas El-Alameini lahingus, viimased Saksamaa ja tema liitlaste väed Põhja-Aafrikas alistusid mais 1943. Idarindel oli murrangupunktiks Stalingradi lahing, mis lõppes 1943. aasta veebruaris terve Saksa armee vangistamisega, alistus ligi 90 000 meest. Saksamaa taganes kõikidel rinnetel, kuid võitlus oli äge, Idarinde üks suuremaid lahinguid toimus Kurskis 1943. aasta juulis-augustis, vastamisi oli hinnanguliselt üle 2 miljoni mehe, 6000 tanki ja 4500 lennukit. Punaarmee väljus sellest lahingust võitjana.

Kurski lahing:

youtube_video

Teine maailmasõda oli totaalne sõda, mis ei haaranud üksnes rindesõdureid vaid kogu ühiskonda – kõikjal vallutatud aladel alustasid sakslased etnilist puhastust, mis oli suunatud eeskätt juutide ja mustlaste vastu. Kokku hävitati koonduslaagrites ja muudes hukkamispaikades ligi 11 miljonit inimest, millest umbes pooled olid juudid. Holokausti käigus pühiti minema terved kogukonnad. Paljudel vallutatud aladel, eriti Nõukogude Liidu territooriumil puhkes partisanivõitlus, mille vastu kasutati jõhkraid võtteid. Saksamaa enda tsiviilelanikkond sai sõjakoledusi tunda, kui inglise ja USA väed asusid Saksamaa suurlinnasi pommitama, tekkinud tuletormides hävisid tuhanded.

Holokausti avastamine:

youtube_video

Nõukogude Liitu aitasid varustada ka lääneliitlased, eeskätt USA, kuid sellegi poolest oli tema olukord kehv, seepärast kerkis päevakorda teise rinde avamine Lääne-Euroopas. 6. juunil 1944 algas Normandia dessant – Prantsusmaa läänerannikule tungis laine laine järel lääneliitlaste sõdureid, sakslased ei suutnud neid enam tagasi lüüa ning Hitler pidi edaspidi sõdima taas kahel rindel. Punaarmee oli samal ajal jõudnud endistest Nõukogude Liidu piiridest kaugemale läände, Itaalias oli kukutatud Mussolini. Hitleri käsul jätkati meeleheitlikku vastupanu ka siis, kui tema vastaste väed olid juba Berliini all, alles Hitleri enesetapu järel sõlmis Saksa väejuhatus 8. mail 1945 rahu.

 

Sõda Vaiksel ookeanil kestis edasi ja nõudis jätkuvalt USA sõdurite elusid. 6. augustil heitis USA Jaapani linnale Hiroshimale tuumapommi, kolm päeva hiljem heideti samasugune pomm Nagasakile, samal päeval alustas pealetungi Jaapani vallutatud aladele Nõukogude Liit. 15. augustil Jaapan alistus, rahuleping sõlmiti 2. septembril 1945. Teine maailmasõda oli läbi.

Hiroshima:

youtube_video

Nagasaki:

youtube_video