Inglismaa majanduses arenesid 16. sajandil kiiresti kapitalistlikud suhted. Hoogustus lambakasvatus, mis tõi kaasa tarastamise . Vaesunud talupojad said tööd kasvavates manufaktuurides.1625 aastal sai Inglise troonile kuningas Charles I , kes püüdis valitsed absolutistlikult. 1629 saatis parlamendi laiali. Uuesti kutsus ta parlamendi kokku 1640 aastal, et saada raha Šoti mässu mahasurumiseks. Parlament töötas 12 aastat ja seda nimetatakse pikaks parlamendiks. Kuningas sai raha, ent parlament piiras kuninga õigusi ja tühistas vahepeal kehtestatud maksud. Puhkes kodusõda kuninga ja parlamendi vahel 1642-1649. Kuningas Charles I kukutati ja hukati. Parlamendi vägesid juhtinud Oliwer Cromwellist  sai loodud vabariigi (Commonwelth) juht. 1653 ajas Cromwell parlamendi laiali ning valitses oma surmani lordprotektorina. Cromwelli poeg suutis võimul püsida 1660 aastani, mil parlament uuesti kokku kutsuti.

Resrauratsiooni käigus taastati Prantsusmaal paguluses olnud troonipärija Charles II võim. Tema surma järel valitses 1685-1888 kuninga vend James II.

Aadli vandenõu tulemusel kuningas kukutati ja kutsuti troonile kuninga väimees Oranje Willem, kuningana. Inglismaal kujunes konstitsiooniline monarhia, mis tähendas piiratud kuningavõimu. Riiklikult tähtsad küsimused otsustas parlament. Kuninga ja parlamendi võimupiirid määrati kindlaks õiguste deklaratsiooniga 1689.