TESTKeskaegne Eesti. Ajaloo test

Sinu tulemus on
Meie lugemissoovitus
1 / 17

Rahumeelsele misjonitööle järgnes peagi usu levitamine relvade toetusel. Kes oli Liivimaa kolmas piiskop, kelle juhtimisel toimus mitmete siinsete hõimude ja rahvaste alistamine ja ristimine?

2 / 17

XVI saj teine pool tõi Eesti ja Läti aladele senise riikliku korra lagunemise, pikad ja laastavad sõjad ja peremeeste vahetumise. Mis oli selle põhjuseks?

3 / 17

Saksa linnu (nende hulka tuleb lugeda ka sakslaste rajatud linnu Eestis ja Lätis) valitses linnanõukogu, mis koosnes linna tähtsamatest kaupmeestest. Kuidas seda organit nimetatakse?

4 / 17

Ristimise ja vallutamise järel ei kujunenud Eestis välja poliitilist ühtsust, vaid maa jagunes algul nelja valitseja vahel. XIV sajandi keskpaigas müüs üks valitseja oma valdused teisele ja sellest ajast kuni Liivi sõjani oli Eesti jagatud kolmeks. Kes oli valitseja, kes oma valdused ära müüs?

5 / 17

Milline linn sai Eestis keskajal esimesena linnaõigused?

6 / 17

XIV saj 40. aastail toimusid mõnes Eesti piirkonnas talurahva ülestõusud valitsejate vastu. Millistes maakondades need aset leidsid?

7 / 17

Keskaja alguses olid talupojad Eestis ...

8 / 17

Jüriöö ülestõusu alustasid ...

9 / 17

XVI saj jõuab eesti keel ka trükitud raamatutesse. Milline on tuntud vanim säilinud eestikeelne raamat?

10 / 17

Mis on tähtsaimaks kirjalikuks ajalooallikaks eestlaste muistse vabadusvõitluse kohta?

11 / 17

XII saj lõpus tegid Saksamaalt pärit mungad algust Balti mere idakalda rahvaste ristimisega. Millise rahva juures alustasid misjonärid oma tööd?

12 / 17

Aastakümnepikkuse võitluse järel õnnestus sakslastest ristisõdijatel saada oma võimu alla Lõuna-Eesti. Kes vallutasid ja ristisid Põhja-Eesti?

13 / 17

Mis aastat peetakse Eestis keskaja alguseks?

14 / 17

XVI saj. lõpuks oli Eestis kujunenud olukord, mida on nimetatud kolme kuninga perioodiks. Millise maa kuningas ei kuulunud nende kolme hulka?

15 / 17

Eesti ajaloo vanimat perioodi, mis kestab kuni XIII saj alguseni, nimetatakse eestlaste muinasajaks. Kuna eestlastel puudus sel ajal oma kirjakultuur, pärinevad andmed kas naaberrahvaste kroonikute sulest või arheoloogilistest leidudest. Milline väide ei pea Muinas-Eesti kohta paika?

16 / 17

Muinasajal ei olnud eestlastel linna tüüpi asulaid. Üsna pea pärast maa alistamist hakati rajama linnu. Tähtsamateks ja mõjukamateks kujunesid linnad, kellest said Hansa Liidu liikmed. Mis peitus mõiste Hansa taga?

17 / 17

Mis aastal algas Jüriöö ülestõus?