Keskaegsed käsitöölised ühinesid ametite kaupa tsunftidesse, mille siseelu kujundas rae poolt kirjutatud põhikiri ehk skraa. Tsunfti liikmeskond jagunes meistriteks, sellideks ja õpipoisteks ning tsunftipere liikmeteks olid ka meistrite naised. Meistrite arv oli kindlaks määratud ja selleks võis saada ainult ausa päritolu, vajalike õpi-ja rännuaastatega mees, kes oli esitanud ka meistritöö ehk šedöövri. Tallinnas tegutsesid ka väljaõppeta töömeeste tsunftid (nt mündrikud, voorimehed, õllekandjad). Tallinnas oli kaks käsitöölisi ühendavat gildi. Nimelt Kanuti gild, kuhu kuulusid peamiselt sakslased ja Olavi gild, kuhu kuulusid mittesakslased. Suurgild ühendas aga kaupmehi ja sinna kuulusid rikkamad abielus kaupmehed. Vaid nemad võisid saada rae liikmeteks. Nooremad vallalised kaupmehed kuulusid Mustpeade vennaskonda, mille liikmed moodustasid linna ratsaväe. Gilde juhtisid oldermannid.