Üksliikmeks nimetatakse avaldist, mis on saadud arvuliste ja täheliste tegurite korrutamise teel.

Üksliikmed on näiteks 1∙2∙3∙abc, xxyyy ∙(-3)∙b jne.

Ka üksikut arvu ja tähte loetakse üksliikmeks, näiteks a, 2, -4 jne.

Tavaliselt esitatakse üksliikmed korrastatud kujul ehk normaalkujul, st:

• arvulised tegurid korrutatakse kokku ja kirjutatakse kõige ette (seda nimetatakse üksliikme kordajaks)
• tähelised tegurid korrutatakse kokku astmete korrutamise reeglite kohaselt ja kirjutatakse tähestikulises järjekorras.

NB! Kordaja 1 jäetakse kirjutamata ja kordaja -1 asemel kirjutatakse ainult „– “ märk, kui üksliikmes on ka tähelised tegurid. Arvu ja tähe vahel olevad korrutusmärgid jäetakse kirjutamata.

Näide: Esita üksliikmed normaalkujul:

1∙2∙3∙abc = 6abc

Kui üksliikmed erinevad teineteisest ainult kordaja poolest või ei erine üldse, siis nimetatakse neid üksliikmeid sarnasteks.

Näiteks: 5m²n; -2m²n; m²n; 0,8m²n on sarnased üksliikmed.

Sarnaste üksliikmete liitmist (lahutamist) nimetatakse koondamiseks.

Näiteks: 6m²n – 3m²n + m²n = (6-3+1)m²n = 4m²n

Lisaks:

• Koondamine 1
• Koondamine 2
• Koondamine 3