VENEMAA RÜNNAK
22. jaanuaril 1558 a. tungisid Vene väed tatari khaani Šig-Alei juhtimisel Eestisse, kus rüüstati Virumaad ja Tartu piiskopkonda. Tegemist oli pigem rüüste-ja hirmutusretkega, et makstaks ära Tartu maks. Samas näitas sõjakäik, et Vana-Liivimaa on sõjaliselt võimetu. Aadlikud tegelesid oma asjadega, ordumeister ei suutnud vägesid kokku panna ja vastupanu ründajatele ostutasid hoopis talupojad, mille näiteks on heitlused Jõhvi kindluskiriku pärast. Pärast venelaste rüüsteretke üritati nõutav raha kokku saada, kuid asjad viibisid nii kaua, kuni Ivan Julm otsustas, et sõda on talle kasulikum kui rahu ning andis käsu Vana-Liivimaa vallutada.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Põhiseadus selgeks! Kordamine põhikooli ühiskonnaõpetuse lõpueksamiks
KEISRI UUED RÕIVAD. Muinasjutt kuulamiseks
Õpime tähti. A-täht
HANS JA GRETE. Muinasjutt kuulamiseks
Romet Vaino. Looduskeskkonna kasutamine õppeprotsessis
Õpime tähti. H-täht
MEISTERDA! Jõulupuu laua kaunistamiseks
Õpi eesti keelt teise keelena B2
Ионы
Õpime tähti. T-täht
Атомы и молекулы
Aigar Vaigu ja Andres Juur. Õpioskuste omandamine ning reaal- ja loodusained
Õpime tähti. R-täht
Lahutamine 20 piires
1558 a. tungisid Vene väed Eestisse ning esimesena langes rünnaku alla Narva, mis peagi alistus. Juulis saabus Vene vägi suurtükkidega Tartu alla ja vaid nädal hiljem Tartu alistus, millega lõppes Tartu piiskopkonna eksistents. Vene väed jätkasid edasitungi ja augustiks olid vallutatud Vastseliina, Toolse, Rakvere, Porkuni ja Laiuse. Liivimaalased eriti vastupanu ei osutanud vaid lootsid välisabile, eelkõige Taanile. Abi aga Euroopast ei tulnud.
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!
