Elektronvalem: S:+16| 2)8)6)
Aatommass: 32,066

Sulaväävlit leidub vulkaanilistes piirkondades

Üks esimesi mittemetalle, mida inimene tundma õppis. Leidub looduses paljude ühenditena ja ehedalt. Ühenditest levinuimad sulfiidid (püriit, vaskläik, galeniit) ja sulfaadid (kips, mirabiliit). Looduses leidub ka gaasilisi väävliühendeid. Oluline bioelement, sest kuulub valkude koostisse.

Toatemperatuuril on kollane kristalne rabe aine. Väävli sulamisel tekib kollane liikuv vedelik. Edasisel kuumutamisel muutub see tumepruuniks veinvaks massiks. Praktiliselt vees lahustumatu, kuid vähesel määral lahustub mõnedes orgaanilistes lahustites ja hästi süsiniksulfiidis. Keskmise aktiivsusega mittemetall, reageerib paljude metallide ja mittemetallidega. Leelis- ja leelismuldmetallidega , elavhõbedaga reageerib juba toatemperatuuril, teiste puhul on vajalik kuumutamine. Tähtsamad ühendid: divesiniksulfiid, vääveldioksiid, väävlishape, väävelhape, vääveltrioksiid. Vääveldioksiidi tõttu tekivad happevihmad.

Lingid:

• Sulfur
• Sulfur2