Elektronvalem: Sr:+38| 2)8)18)8)2)
Aatommass: 87,62

Strontsiumnitraat annab punase värvuse ilutulestikule

Looduslikult leidub teda mineraalides, millest tähtsamad on strontsianiit ja tsölestiin. Looduslik strontsium on püsiv, kuid tema sünteetiline isotoob storintsium-90 on radioaktiivne. Maakoores esineb nelja isotoobi seguna ja on elementide levikult 15 kohal esinedes 0,034% ulatuses kõikides tardkivimites.

Strontsium on pehme, kerge ja hõbevalge või kollaka värvusega väga reaktsioonivõimeline leelismuldmetall. Õhuga kokku puutudes kattub tema pind kollaka kihiga, mis kaitseb teda edasise oksüdeerumise eest. Pulbriline strontsium on toatemperatuuril isesüttiv. Veega kokku puutudes muutub ta veelgi reaktsioonivõimelisemaks. Metalliline strontsium reageerib intensiivselt aktiivsete metallidega juba tavatingimustes. Soojendamisel reageerib halogeenidega. Kuumutamisel reageerib lämmastiku, vesiniku, süsiniku ja räniga. Tema soolad põlevad punaka leegiga. Et vältida strontsiumi oksüdeerumist, hoitakse teda vedelas süsivesinikus.

Kasutatakse pürotehnikas ja signaalrakettides, meditsiinis, laboratooriumite reaktiivides, elektrimootorites.

Strontsium pole mürkmetall, kuid põhjustab ainevahetushäireid. Teatud kogustes võib ta organismile isegi kasulik olla, kuid radioaktiivne strontsium võib põhjustada leukeemiat ja teisi vähi vorme.

Lingid:

• Strontium
• Strontium2