Majandus. 1920. aastatel majanduslik liberalism-riigi kontroll majanduse üle minimaalne. Ettevõtlusvabadust piiravate seaduste tühistamine, vabaturg,hulgitootmine, konveiermeetod – autod masstootmisse-Ford T. Alguse said pilvelõhkujate ehitamine, reisilennundus, džässiajastu.

Keeluseadus 1920. aastal oli ette nähtud kuritegevuse piiramiseks ning keelas alkoholi valmistamise, müügi ja sisseveo Ühendriikidesse. Tulemus oli kuritegelike sündikaatide teke, mida nimetati Itaalia eeskujul maffiaks. Tegelesid alkoholi salakaubanduse, narkootikumide, väljapressimiste ja tapmistega. Ostsid ära ametnikke ja neid oli raske karistada. Tuntuim kurjategija Al Capone, keda 1931 karistati maksupettuse eest.
1938 aastal tekkis Ühendriikide 1929. aastal algas majanduskriis, mis kestis 1933 aastani. Sellest väljuti president Roosevelti „uue kursi” abil.

1938 aastal tekkis Ühendriikide majanduses uus langus, mis võimaldas Rooseveltil ellu viia vahepeal tagasi lükatud seaduseelnõud nt maa viljakuse taastamise kava ja pensionikindlustuse seaduse.
Riigikord ja sisepoliitika. Presidentaalne demokraatlik vabariik.   Ühendriikides on kahe partei süsteem –vabariiklased ja demokraadid. Seadusandlik võim kuulub Kongressile, mis koosneb Senatist ja Esindajate kojast.

Väljapaistvaim president sõdadevahelisel ajal oli Franklin Delano Roosevelt, kes valitipresidendiks neljal korral.

Välispoliitika. Isolatsionism e Euroopa konfliktidesse mittesekkumine oli USA valitsev välispoliitiline suund alates 19.sajandi II poolest I Maailmasõjani, mil sellest ajutiselt loobuti. Ühendriigid suurendasid oma mõju Ladina-Ameerikas ja Aasias. Ühendriigid jäid isolatsionismi tõttu eemale Rahvasteliidust ja ei ratifitseerinud Pariisi rahukonverentsi otsuseid. Peale I maailmasõja lõppu sekkuti rohkem Euroopa asjadesse, nt Saksamaa majanduse tugevdamine. Majanduskriisi ajal loobuti jälle sisepoliitilise surve tõttu Euroopa poliitikasse sekkumisest kuni II maailmasõja puhkemiseni, ei osutatud abi agressorite ohvritele.