16. S Väävel
Elektronvalem: S:+16| 2)8)6)
Aatommass: 32,066
Üks esimesi mittemetalle, mida inimene tundma õppis. Leidub looduses paljude ühenditena ja ehedalt. Ühenditest levinuimad sulfiidid (püriit, vaskläik, galeniit) ja sulfaadid (kips, mirabiliit). Looduses leidub ka gaasilisi väävliühendeid. Oluline bioelement, sest kuulub valkude koostisse.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Ioonid
Растворы
Ионы
Tutvus keemiaga
Aatomid ja molekulid
Lahused
Oksüdatsiooniaste
Знакомство с химией
Атомы и молекулы
Toatemperatuuril on kollane kristalne rabe aine. Väävli sulamisel tekib kollane liikuv vedelik. Edasisel kuumutamisel muutub see tumepruuniks veinvaks massiks. Praktiliselt vees lahustumatu, kuid vähesel määral lahustub mõnedes orgaanilistes lahustites ja hästi süsiniksulfiidis. Keskmise aktiivsusega mittemetall, reageerib paljude metallide ja mittemetallidega. Leelis- ja leelismuldmetallidega , elavhõbedaga reageerib juba toatemperatuuril, teiste puhul on vajalik kuumutamine. Tähtsamad ühendid: divesiniksulfiid, vääveldioksiid, väävlishape, väävelhape, vääveltrioksiid. Vääveldioksiidi tõttu tekivad happevihmad.
Lingid:
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!