KIRIK KESKAJAL
Keskajal määras ristiusk ideoloogilise raamistiku. Ristiusu peamised voolud olid rooma-katoliku kirik (katoliiklus) ja kreeka-katoliku kirik (õigeusk). 10. sajandil levis ristiusk Põhja-ja Ida-Euroopasse, Skandinaaviasse ja tänapäeva Venemaa aladele. 1517 a. kadus katoliikluse ainuvalitsev positsioon Martin Lutheri usupuhastusliikumise tõttu, sest katoliiklusest eraldusid protestandid. See aga tähendas keskaja lõpu algus.
