KOONUS
Koonus on keha, mille moodustab ühe oma kaateti ümber pöörlev täisnurkne kolmnurk.
Kaatet BC, mille ümber pöörleb koonust moodustav täisnurkne kolmnurk, on koonuse teljeks.
Kolmnurga hüpotenuus AB on koonuse moodustajaks. Koonuse moodustajat tähistatakse tavaliselt tähega m.
Pöörleva kolmnurga teine kaatet AC moodustab ringi, mida nimetatakse koonuse põhjaks. Lõiku AC, mis on koonuse põhja raadius, tähistatakse ka tähega r.
Kolmnurga hüpotenuus moodustab pöörlemisel koonuse külgpinna.
Punkti B nimetatakse koonuse tipuks ning tipu kaugust koonuse põhjast (lõiku BC) koonuse kõrguseks ning tähistatakse tavaliselt tähega h.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Ruumilised kujundid
Algebralised murrud
Ruutvõrrand
Numbrilised seosed
Liitmine ja lahutamine 10 piires
Tasandilised kujundid
II kooliastme matemaatika reeglite kordamine
Liitmine 20 piires
Kirjalik lahutamine
Ruutjuur, tehted ruutjuurtega
Ratsionaalavaldised
Lahutamine 20 piires
Peastarvutamine eelkoolile
Kirjalik liitmine
Peastarvutamine I kooliastmele
Ruutvõrrandi mõiste, ruutvõrrandi lahendivalem, ruutvõrrandi liigid
Hariliku murru kordamine
Funktsioonid ja nende graafikud
Funktsioonide graafikud
Kell ja kellaaeg
Koonuse täispindala St on külgpindala Sk ja põhitahu pindala Sp summa:
\({S_{t}}={S_{k}}+{S_{p}}\)
Koonuse külgpindala võrdub põhja ümbermõõdu ja külgtahu kõrguse poole korrutisega:
\({S_{k}=\pi r m}\)
Koonuse ruumala on võrdne kolmandikuga selle põhja pindala Sp ja koonuse kõrguse H korrutisega:
Koonuse põhjaks on ring – järelikult põhja ümbermõõt ning põhja pindalad on ringi ümbermõõt ja pindala.
Koonus