Kümnendmurdudeks nimetatakse komaga kirjutatud arve.

Näiteks, kui ruut on jagatud 10-ks võrdseks osaks, siis on iga ruudu suurus 1/10 kogu ruudust. Harilikku murdu 1/10 on lihtsam kirjutada kujul 0,1. Kümnendmurd koosneb kahest osast: komast vasakul on kümnendmurru täisosa numbrid ja komast paremal murdosa numbrid. Näiteks arvus 0,7 on 0 tervet ja 7 kümnendikku. Ühest suuremaid arve võib kümnendmurruna kirjutada järgmiselt:

nt 1 2/5= 1, 4 ehk üks koma neli.

Kui aga jaotame selle ruudu iga  kümnendiku osa  kümneks võrdseks osaks, siis tekib 100 ruutu. Iga selline ruut on 1/100 suurest ruudust ehk 0, 01.

Kümnendmurru murdosa numbreid nimetatakse kümnendkohtadeks ja neid võib kümnendmurdudes olla erinev arv. Näiteks arvus 3, 425 on kolm kümnendkohta, arvus 2,34 aga kaks kümnendkohta.

Üks ruut on 1/100. Värvitud ruute on 62. Järelikult on värvitud osa suurus 62/100=0,62. Arvus 0,62 on 0 tervet ja 62 sajandikku.

Värvitud osa on kümnendmurru kujul  0,68. Selles arvus on kuus kümnendikku ja kaheksa sajandikku ehk 68 sajandikku.

Hariliku murru kujul: 60/100+8/100=68/100.

Järkarvud on arvud, mille kirjutises on ainult üks nullist erinev number (nt 0,4; 0,7; 0,0002 jne).

Kümnendmurd selgeks