LIIVI ORDU SÕJALINE HÄVING
1559 a. valiti ordumeistriks Poola-sõbralik Gotthard Kettlet, kes hakkas otsima raha ja sõjaväge, et vastu panna venelastele. Ta ründas Vene vägesid Rõngu all ning piiras Tartut ja Laiust, kuid edu ei saavutatud. 1559 a. sõlmiti Taani vahendusel vaherahu ja sama aasta novembris ostis Taani kuningas Frederik II Lääne-Saare piiskopkonna ning andis üle hertsog Magnusele, kes üritas lisaks veel saada enda kontrolli alla venelastest vabaks jäänud alasid. See aga viis Magnuse tülli orduga ja Frederik kutsus ta tagasi. 1560 a. aga tungisid venelased Valga piirkonda ja 2. augustil kohtusid vene ja ordu väed Härgmäel, millest sai Liivi ordu viimane välilahing. Seejärel hkkasid venelased piirama hästikindlustatud Viljandi linnust, kuna aga seda kaitsvad palgasõdurid polnud palka saanud, siis andsid nad kiiresti alla. Viljandi rüüstamise järel rüüstati kogu Eestit ja jõuti lõpuks Tallinnani, mille müüride ääres toimus lahing Mustpeade vennaskonna ratsasalgaga. Ordu kontrolli alla olid veel jäänud vaid Tallinn, Pärnu ja Paide ning nende lähiümbrus.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Jäätmed pole kõigest prügi
Haridustreff 2023 loengud
Атомы и молекулы
MEISTERDA! Looma näoga kaart jõuludeks
MEISTERDA! Jõulupuu laua kaunistamiseks
Rahvakalender lastele: KADRIPÄEV
Õpime tähti. S-täht
Oksüdatsiooniaste
NUPUTAME KOOS! Munadepühad
Rahvakalender lastele: HINGEDEPÄEV
Peastarvutamine I kooliastmele
Õpime tähti. Õ-täht
Harjutamine teeb meistriks: kuhu käib koma?
Kell ja kellaaeg
MEISTERDA! Liikuv kaart sõbrapäevaks
Minu keel, minu maailm. Mina ja teised
Eesti keele grammatika kordamine 7. klassile
Kuidas ja miks saada Ameerika presidendiks?
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!