LIIVI ORDU SÕJALINE HÄVING

1559 a. valiti ordumeistriks Poola-sõbralik Gotthard Kettlet, kes hakkas otsima raha ja sõjaväge, et vastu panna venelastele. Ta ründas Vene vägesid Rõngu all ning piiras Tartut ja Laiust, kuid edu ei saavutatud. 1559 a. sõlmiti Taani vahendusel vaherahu ja sama aasta novembris ostis Taani kuningas Frederik II Lääne-Saare piiskopkonna ning andis üle hertsog Magnusele, kes üritas lisaks veel saada enda kontrolli alla venelastest vabaks jäänud alasid. See aga viis Magnuse tülli orduga ja Frederik kutsus ta tagasi. 1560 a. aga tungisid venelased Valga piirkonda ja 2. augustil kohtusid vene ja ordu väed Härgmäel, millest sai Liivi ordu viimane välilahing. Seejärel hkkasid venelased piirama hästikindlustatud Viljandi linnust, kuna aga seda kaitsvad palgasõdurid polnud palka saanud, siis andsid nad kiiresti alla. Viljandi rüüstamise järel rüüstati kogu Eestit ja jõuti lõpuks Tallinnani, mille müüride ääres toimus lahing Mustpeade vennaskonna ratsasalgaga. Ordu kontrolli alla olid veel jäänud vaid Tallinn, Pärnu ja Paide ning nende lähiümbrus.

Jõudude vahekord 1558-1560