MOLAARRUUMALA

Vedelike ja gaaside puhul on lihtsam määrata nende ruumala.

Ruumala ja massi vaheline seos: ρ= m/V, kus ρ on tihedus; m-aine mass, V- aine ruumala. Tiheduse ühikud on kg/ m3ja g/cm3.

Aine molaarruumala on 1 mooli aine ruumala ja seda saab arvutada valemist Vm=M/ρ

Näide: Raua tihedus on 7,9  g/cm3 ja molaarmass 56g/mol.

Leiame 1 mooli raua ruumala: Vm=56g/mol/7,9 g/cm3 =7,1 cm3 /mol.

 

Gaasiliste ainete tihedus sõltub nii gaasi rõhust kui ka temperatuurist. Normaaltingimustele vastab rõhk p0=1atm ja temperatuur 0C. Gaaside tiheduse mõõtühikuna on otstarbekas kasutada g/dmvõi kg/m. Samal rõhul ja temperatuuril on kõikide gaaside molaarruumalad võrdsed, mis näitab, et ühesugused ruumalad gaase sisaldavad samades tingimuste alati võrdse arvu gaasimolekule.

Gaasilise aine hulga ja ruumala vaheline seos: n=V/Vm, kus V-aine ruumala, n-moolide arv ja Vm-molaarruumala. Normaaltingimustel on kõikide gaaside molaarruumala Vm= 22,4 dm /mol.

 

Näide. Arvuta kolme mooli hapniku ruumala normaaltingimustel.

Andmed:

n(O2)=3 mol

Vm= 22,4 dm /mol

V(O2)=?

Lahendus: Ruumala leiame valemist V=n*Vm= 3mol*22,4 dm /mol=67,2 dm3

Vastus: Kolme mooli hapniku ruumala on  67,2 dm3  .

See artikkel on retsenseerimata.