NATURAALARVUD, TÄISARVUD JA RATSIONAALARVUD
Arve 0, 1, 2, 3, … jne nimetatakse naturaalarvudeks. Koolimatemaatikas loetakse vähimaks naturaalarvuks arvu 0. Naturaalarve on lõpmatult palju, sest alati võime arvule, mida peame suurimaks naturaalarvuks, liita 1 ja saame veelgi suurema naturaalarvu.
Naturaalarvud koos nende vastandarvudega moodustavad täisarvude hulga. Ei ole olemas suurimat ega vähimat täisarvu. Täisarvud on arvud …, -3, -2, -1, 0, 1, 2, …. jne.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
NUPUTAME KOOS! Tasapinnalised kujundid
Hariliku murru kordamine
Üksliikmed, hulkliikmed ja tehted nendega
Valik harjutusülesandeid matemaatika riigieksamiks
Kell ja kellaaeg
8. klassi matemaatika teooriavideod
Liitmine ja lahutamine 20 piires
Algebralised murrud
Ruutvõrrandi abil lahenduvad tekstülesanded
Liitmine 20 piires
Liitmine 10 piires
Ratsionaalavaldised
Kirjalik lahutamine
Protsendi rakendused igapäevaelus
Ruutvõrrandi mõiste, ruutvõrrandi lahendivalem, ruutvõrrandi liigid
Allar Veelmaa videotund. Avaldised
Funktsioonide graafikud
Kirjalik liitmine
II kooliastme matemaatika reeglite kordamine
Ruutjuur, tehted ruutjuurtega
Arve 1, 2, 3, … nimetatakse positiivseteks täisarvudeks ja arve -1, -2, -3, … nimetatakse negatiivseteks täisarvudeks.
Täisarvud koos harilike murdude ning lõplike ja lõpmatute perioodiliste kümnendmurdudega moodustavad ratsionaalarvude hulga. Ratsionaalarvud on nt
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!