NATURAALARVUD, TÄISARVUD JA RATSIONAALARVUD
Arve 0, 1, 2, 3, … jne nimetatakse naturaalarvudeks. Koolimatemaatikas loetakse vähimaks naturaalarvuks arvu 0. Naturaalarve on lõpmatult palju, sest alati võime arvule, mida peame suurimaks naturaalarvuks, liita 1 ja saame veelgi suurema naturaalarvu.
Naturaalarvud koos nende vastandarvudega moodustavad täisarvude hulga. Ei ole olemas suurimat ega vähimat täisarvu. Täisarvud on arvud …, -3, -2, -1, 0, 1, 2, …. jne.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Peastarvutamine I kooliastmele
Hariliku murru kordamine
Ratsionaalavaldised
Üksliikmed, hulkliikmed ja tehted nendega
Tasandilised kujundid
Valik harjutusülesandeid matemaatika riigieksamiks
Peastarvutamine eelkoolile
Ruutjuur, tehted ruutjuurtega
Lahutamine 20 piires
Ruutvõrrandi mõiste, ruutvõrrandi lahendivalem, ruutvõrrandi liigid
Protsendi rakendused igapäevaelus
Funktsioonide graafikud
NUPUTAME KOOS! Tasapinnalised kujundid
Kirjalik lahutamine
Kirjalik liitmine
Algebralised murrud
Liitmine ja lahutamine 20 piires
Kirjeldav statistika
II kooliastme matemaatika reeglite kordamine
Protsendid põhikooli matemaatikas
Arve 1, 2, 3, … nimetatakse positiivseteks täisarvudeks ja arve -1, -2, -3, … nimetatakse negatiivseteks täisarvudeks.
Täisarvud koos harilike murdude ning lõplike ja lõpmatute perioodiliste kümnendmurdudega moodustavad ratsionaalarvude hulga. Ratsionaalarvud on nt
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!

