Sõdivad pooled: Saksamaa ja tema liitlased. Hitleri-vastane koalitsioon ja selle kujunemine: Atlandi harta, Teherani, Jalta ja Potsdami konverentside tähtsus.

1. septembril 1939 tungis Saksamaa kallale Poolale, algas Teine maailmasõda. Saksamaa oli suutnud selleks ajaks enda seljataguse kindlustada. Itaalia ja Jaapaniga sidus teda antikominternipakt, Nõukogude Liiduga MRP, Austria oli liidetud anšlussiga, Tšehhoslovakkia vallutatud ja kaheks jaotatud – Slovakkia jäi vormiliselt iseseisvaks, kuid seda valitses Hitleri poolt heaks kiidetud nukurežiim, Francolt Hispaaniast oli oodata vaikivat toetust, Skandinaaviamaad olid kuulutanud end neutraalseks ning Kesk-Euroopa riikidest Hitleri jaoks vastast ei olnud, kes vabatahtlikult, kes sunniviisiliselt sai Hitleri liitlaseks. Liitlastest aktiivseim oli esialgu Nõukogude Liit, kes alustas Eesti, Läti ja Leedu liitmist endaga ning esitas nõudmised Soomele. 17. septembril tungis Nõukogude Liit kallale Poolale ning võttis enda kontrolli alla Ida-Poola.

Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:

Sissetungist Poola:

Hitleri-vastane koalitsioon oli märksa halvemas seisus. Inglismaa ja Prantsusmaa kuulutasid vastavalt oma lubadusele küll Saksamaale sõja, kui see Poolat ründas, kuid tõsiseltvõetavaid liitlasi neil Euroopas ei olnud. Nii puhkes nn kummaline sõda –läänerinne oli avatud, kuid sisulist sõjategevust seal ei toimunud. 1940. aasta mai tõi kaasa sakslaste välksõja Prantsusmaa vastu, mis lõppes Compiegne’ vaherahuga 22. juunil, Prantsusmaa läks Hitleri kontrolli alla, pool riiki okupeeriti, nn Vichy vabariik oli marionettriik. Inglismaa oli jäänud sisuliselt üksi.

Hitlerist Pariisis:

22. juunil 1941 ületasid Saksamaa väed Nõukogude Liidu piiri, mis viis Stalini otsima koostööd Inglismaaga. Samal ajal olid tihenenud Inglismaa ja USA suhted, president Roosevelt oli küll lubanud, et ei vii riiki sõtta, kuid andis Inglismaale mitmekülgset abi. 14. augustil 1941 kirjutasid Roosevelt ja briti peaminister W. Churchill alla nn Atlandi harta, millega lubati koostööd ning sõjajärgsete piiride taastamist. Lisaks Hitlerile oli harta suunatud ka Stalini vastu, kes 1940. aastal oli Nõukogude Liiduga liitnud Eesti, Läti ja Leedu ning Talvesõjaga nihutanud oma piiri Soomega.
7. detsembril 1941 ründas Jaapan USA sõjaväebaasi Pearl Harboris, mis tõi kaasa USA ametliku sõttaastumise ka Saksamaa vastu. Hitleri-vastase koalitsiooni kolme tähtsama juhi – Roosevelti, Stalini ja Churchilli esimene tippkohtumine toimus Teheranis 28. november – 1. detsember 1943. Kohtumise ajaks oli sakslaste pealetung idarindel praktiliselt peatatud ja Nõukogude Liidu positsioon tugevam, kui kunagi varem . USA ja Inglismaa nõustusid tunnustama Nõukogude Liidu 1940. aasta piire, lepiti kokku teise rinde avamises Euroopas ning lääneriikide abis Nõukogude Liidule. Järgmine tippkohtumine toimus 4.-11. veebruar 1945 Jaltas, Krimmis. Nõukogude armee oli selleks ajaks juba Saksamaa piirides, Normandia dessandiga avatud teine rinne survestas samal ajal sakslasi läänest. Jaltas lepiti kokku Euroopa ja eraldi Saksamaa sõjajärgne jagamine. Kokkuleppele jõuti ka selles, et Nõukogude Liit tuleb appi Jaapani alistamisel. Suure kolmiku viimane kohtumine toimus Potsdamis 16. juuli – 2. august 1945. Saksamaa oli juba alistatud, arutati Jaapani purustamist ning Euroopa ja Saksamaa edasist saatust. Roosevelt oli vahetult enne konverentsi surnud, tema asemel esindas USAd uus president Harry Truman, Churchill oli peaministriametist ilma jäänud, Suurbritanniat esindas peaminister C. Attlee.