Süsinikoksiid ehk vingugaas (CO)

Süsinikoksiid tekib süsiniku mittetäielikul põlemisel

2C + O₂ = 2CO

Süsinikoksiid on lõhnata, värvusetu mürgine gaas.  Süsinikoksiidi mürgisus seisneb selles, et ta ühineb veres oleva hemoglobiiniga ning takistab hapniku transporti organismis. Hemoglobiin on see keemiline ühend, mis veres hapniku laiali transpordib. Inimesele võib olla juba ohtlik väga väike süsinikoksiidi sisaldus õhus (1 mg/l võib tappa inimese juba mõne minutiga).

Hemoglobiini molekul

Keemiliselt on süsinikoksiid suhteliselt püsiv aine, mistõttu nimetatakse teda ka inertseks oksiidiks. Süsinikoksiidi peamine kasutus põhineb tema redutseerivatel omadustel ning teda kasutatakse metallide tootmisel.

Fe₂O₃ + 3CO = 2Fe + 3CO₂

Süsinikdioksiid ehk süsihappegaas (CO₂)

Süsinikdioksiid tekib süsiniku ja tema ühendite täielikul põlemisel

C₂H₅OH + 3O₂ = 2CO₂ + 3H₂O

Atmosfääris on süsinikdioksiidi sisaldus kuskil 0,02% ning peamiselt satub teda õhku väljahingatava õhuga. Suurtes kogustes tekib süsinikdioksiidi metsapõlengutel ning vulkaanipursetel.

Laboris saadakse hapnikku peamiselt karbonaatide reageerimisel happega

CaCO₃ + 2HCl = CaCl₂ + H₂O + CO₂

Sellist reaktsiooni kasutatakse ka karbonaatide tuvastamisreaktsioonina. Tilgutades hapet kivimile on koheselt näha, kas sealt eralduvad gaasimullid.

Süsinikdioksiidi tuvastamiseks kasutatakse värskelt valmistatud lubjavett (Ca(OH)₂ vesilahus). Kaltsiumhüdroksiid reageerib süsinikdioksiidiga ning tekib vees lahustumatu kaltsiumkarbonaat – lahus muutub häguseks.

Ca(OH)₂ + CO₂ = CaCO₃↓ + H₂O

Süsinikdioksiid on lõhnata ja värvuseta õhust raskem gaas. Otseselt süsinikdioksiid mürgine ei ole, kuid suurema kontsentratsiooni korral ta takistab hapniku jõudmist kopsudesse. Ohtlik hulk CO₂ võib esineda näiteks maa-alustes koobastes või mahajäetud kaevandustes.

Balcarka koopad Moraavias

Taimedele on süsinikdioksiid väga vajalik, kuna taimed kasutavad CO₂ fotosünteesil glükoosi tootmiseks.

6CO₂ + 6H₂O = C₆H₁₂O₆ + 6O₂

Süsihappegaas on vees hästi lahustuv gaas, mis veega reageerides annab süsihappe

CO₂ + H₂O ↔ H₂CO₃

Süsinikdioksiidi kasutatakse karboniseeritud jookide valmistamisel. CO₂ püsib pudelis niikaua kuni see on rõhu all, kui kork lahti keerada, siis on näha, kuidas gaasid pudelist välja tulevad – gaasina eraldubki pudelist CO₂.

Karboniseeritud vesi

Süsihappegaasi jahutamisel ei muutu ta vedelaks, vaid läheb kohe tahkesse olekusse. Tahkes olekus olevat süsihappegaasi nimetatakse „kuivaks jääks“. Nimetus tuleneb sellest, et ta näeb välja nagu jää, kuid sulamisel ei teki vedelikku, vaid ta muutub kohe gaasiliseks aineks (sublimeerub).

Kuiv jää

Lisainfo