16. sajandiks oli katoliku kirik jõudnud sügavasse kriisi, kuna usuellu tungisid üha tugevamalt sisse maised huvid. Kiriklikud ametikohad olid ostetavad ja vaimulikud pidasid armukesi. 16.saj. hakati Roomas ehitama Peetri kirikut, mille jaoks oli raha vaja ja mida saadi patukustutuskirjade (indulgentsid) müümisega. Samad hädad vaevasid ka Liivimaa kirikut. 1517 a. astus indulgentside müümise vastu välja Saksamaal Wittenbergis augustiini munk Martin Luther ja Euroopas algas nn. usupuhastus ehk reformatsioon. Usupuhastust toetasid ilmalikud valitsejad ja uuendusmeelsed vaimulikud. Lutheri ideed seisnesid selles, et iga usklik peab südames uskuma ja kirikule pole varandust ega maid vaja. 1521 a. hakkas Riias tegutsema esimene reformatsioonieelne jutlustaja ja peagi tunnustati usupuhastajaid ametlike kirikuõpetajatena. 1524 a. toimus Riias pildirüüste ja temast sai protestantlik linn. Pildirüüste tabas kogu Euroopa linnu, mis olid usupuhastuse läbi teinud. Selle sündmuse käigus tungis rahvas kirikutesse ja lõhkus pühapilte ja kujusid põhjendusega, et tegu on ebajumalatega. Selle hävitustöö vastu astus välja ka Luther.