VÕRRE. VÕRDE PÕHIOMADUS. VÕRDEKUJULISE VÕRRANDI LAHENDAMINE
Võrdeks nimetatakse tõest võrdust, mille mõlemad pooled on jagatised.
Muutujad a, b, c ja d on võrde liikmed. Võrde esimene liiget a ja viimane liiget d nimetatakse võrde välisliikmeteks ning teine liige b ja kolmas liige c on võrde siseliikmed.
Võrret, mis sisaldab tundmatut, nimetatakse võrdekujuliseks võrrandiks.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Kirjalik liitmine
Kell ja kellaaeg
xy-koordinaatsüsteem
Funktsioonid ja nende graafikud
Liitmine ja lahutamine 20 piires
Liitmine ja lahutamine 10 piires
Ruutvõrrand
II kooliastme matemaatika reeglite kordamine
Ratsionaalavaldised
Ruutvõrrandi abil lahenduvad tekstülesanded
Peastarvutamine I kooliastmele
Tasandilised kujundid
Lahutamine 20 piires
Üksliikmed, hulkliikmed ja tehted nendega
Numbrilised seosed
Kirjalik lahutamine
Harjutusülesandeid matemaatika riigieksamiks
Ruumilised kujundid
Peastarvutamine eelkoolile
Funktsioonide graafikute lõikepunktide leidmine
Selliseid võrdekujulisi võrrandeid lahendatakse võrde põhiomaduse abil.
Võrde põhiomadus ütleb, et võrde välisliikmete korrutis on võrdne tema siseliikmete korrutisega.
Valem: Võrde puhul kasutame võrde põhiomadust ja saame
Võrde põhiomadust kasutades saame, et .
Edasi lahendame kasutades võrrandi omadusi.
Saime lahendiks arvu 9.
Kontroll: vasak pool , parem pool . Saime, et vasak pool on võrdne parema poolega.
Vastus: lahend on 9.
Lisaks: