Tegemist on väheaktiivsete metallidega. Oks.astmed on muutuvad, kuid põühiliselt on tegemist Cu(II) , Ag(I) ja Au(III) ühenditega.

Kuumutamisel reageerivad mitmete mittemetallidega, eeskätt halogeenidega

Vask(II)kloriid – vase puhul pole oks.astme II näitamine kohustuslik

hõbebromiid – oks.astet I pole vaja näidata

kuld(III)fluoriid – ka siin piisaks kuldfluoriidist

*erandid

on oksüdeerija ja I- redutseerija, seetõttu

koos ei püsi ja vastavates reaktsioonides tekib vask(I)jodiid

* Hõbedaga annab fluor hõbe(II)fluoriidi, mis on enam vähem ainus püsiv Ag(II) ühend. AgF2 on ka ainus vees lahustuv hõbeda halogeniid.

Hapnikuga. Kuld ja hõbe vahetult ei reageeri. Vasega tekib alguses punakas vask(I)oksiid, mis hiljem oksüdeerub edasi mustaks vask(II)oksiidiks.

Väävliga. Ootamatult hästi reageerib väävliga hõbe (hapnikuga hõbe vahetult ei regeeri). Õhus ja toidus olevate väävliühendite toimel tekkib hõbeesemete pinnale musta Ag2S õhuke kelme. Eemaldada saab teda ammoniaakveega ( NH3) või naatriumtiosulfaadi (Na2S2O3 ) lahusega.

Pingereas paiknevad lõpus seega
– Veega ei reageeri
– Hapetest vesinikku välja ei tõrju ***
– Soolade lahustest tõrjuvad metalle välja vastavalt pingereale

– Leelistega ei reageeri

*** Vask ja hõbe reageerivad lämmastikhappega ja kuuma kange väävelhappega, sest antud tingimustel on nitraatioon ja sulfaatioon on vesinikioonist tugevamad oksüdeerijad

Kuld lämmastikhappega ei reageeri , lahustub kuningvees

kasut. ka valemit

Õhuhapniku juuresolekul lahustub kuld ka KCN vesilahuses, seda kasutatakse kulla eraldamiseks maakidest.

Tähtsamad ühendid

Oksiidid:
vask(I)oksiidi (punane) – saab vask(II)ühendite redutseerimisel näiteks aldehüüdidega

(aldehüüdrühma tõestusreaktsioon)

Omadustelt on ta aluseline oksiid

Väävelhappega tekib vask(II)sulfaat, sest vask(I)sulfaat on ebapüsiv

Kuumas ja kanges happes on võimalik ka

Vask(II)oksiid (must) põhiliselt aluseline oksiid, mis ei reageeri veega. Reageerib hapetega

Leelistega praktiliselt ei reageeri. Saada on kõige lihtsam vastavast hüdroksiidist

Hõbeda ja kulla oksiid on tähtsusetud

Hüdroksiidid

Vask(I)hüdroksiid

või lihtsustatult

kollane , vees lahustumatu, kuid selgelt aluseliste omadustega aine. Saab vastavatest sooladest

Vask(II)hüdroksiid sinine sültjas sade, mida saab vask(II)soola tõõtlemisel leelisega

Keemilistelt omadustelt ülekaalukalt aluseliste omadustega. Reageerib hästi hapetega, kuid leeliste suhtes on enam vähem püsiv. Lahustub ammoniaagi vesilahuses, andes erksalt lillakassinise vask(II)tetraaminohüdroksiidi (Szchweitzeri reaktiiv) lahuse. Reaktsioon sobib Cu2+ ja ammoniaagi tõestamiseks.

Kulla ja hõbeda hüdroksiide ei tunta. Nende asemel tekivad vastavad oksiidid

niiske hõbeoksiid värvib punase lakmuse siniseks, seega on hüpoteetiline AgOH üsna tugev alus.

Halogeniidid olulisemad on fotograafias kasutatavad hõbedasoolad, eriti AgBr. Vees hõbedahalogeniidid ei lahustu (va AgF2) ja lahusesse saab neid viia ammoniaagi vesilahuse või naatriumtiosulfaadi lahuse abil (fotokinnisti). Hõbeda koordinatsiooniarv on 2 – teistel metallidel on ta suurem ( tavaliselt 4 või 6)

ja

Ühel juhul läheb hõbe komplekskatiooni (diaminohõbe) , teisel juhul kompleksaniooni (tiosulfatoargentaat) koostisse.

Sulfaatidest tähtsam

õigemini

Malahiit

vaskkarbonaatdihüdroksiid

roheline neerumustriga poolvääriskivi ja vasemaak. Enam vähem sama koostisega on ka sinine poolvääriskivi asuriit.

Kuumutamisel laguneb

Nitraatidest on olulisem soolatüügaste söövitamiseks kasutatav põrgukivi. Kuna hõbeoksiid on termiliselt ebapüsiv, siis selle soola lagundamisel tekib vaba metall

Kulla nitraadid on tähtsusetud, Vask(II)nitraat laguneb nii nagu enamus nitraatidest