Aktiveerimisenergia on vähim energia, mis tuleb anda reageerivate ainete osakestele, et nende vahel toimuks keemiline reaktsioon.

Keemilised reaktsioonid saavad toimuda ainult siis, kui aineosakesed (molekulid, ioonid) kokku põrkavad. Kõik osakeste vahelised kokkupõrked keemilise reaktsiooni toimumiseni ei vii. Keemiline reaktsioon saab toimuda siis, kui põrkavatel osakestel on piisavalt suur energia – osakeste energia ületab aktiveerimisenergia. Neid põrkeid, mis viivad keemilise reaktsiooni toimumiseni nimetatakse aktiivseteks põrgeteks.

Osakeste vahelisel põrgetel, mis viivad keemilise reaktsioonini toimub alati kaks protsessi. Kõigepealt peavad katkema sidemed molekulide sees ning seejärel tekivad uued sidemed tekkinud aine osakeste vahel. Näiteks vesiniku ja joodi vahelisel reaktsioonil peavad kõigepealt katkema sidemed vesiniku molekulis ja joodi molekulis ning seejärel tekivad uued sidemed vesiniku ja joodi aatomite vahel. Reaalselt ei toimu need protsessid eraldi, vaid samal ajal – vanade sidemete katkemine ja uute tekkimine juhtub samaaegselt osakeste kokkupõrkel.

VIDEOD:

Aktivatsioonienergia (ing)

Lisainfo