Peamised aine füüsikalised omadused on olek (tahke, vedel, gaasiline), värvus, sulamis- ja keemistemperatuur, elektri- ja soojusjuhtivus ning tihedus.

Vee olekud on hästi tuntud: jää (tahke), vesi ja veeaur (gaas). Tahke aine üleminekut vedelasse olekusse nimetatakse sulamiseks, vedela aine üleminekut gaasilisse olekusse nimetatakse aurustumiseks. Mõni aine võib otse tahkest ainest minna üle gaasilisse olekusse (vahepeal vedelas olekus ei esine). Seda üleminekut nimetatakse sublimatsiooniks. Sublimeeruda võivad näiteks jää ja jood. Aine oleku ja värvuse saab kindlaks teha juba vaatlusega. Teisi ainete füüsikalisi omadusi tuleb määrata katseliselt.

Joodi sublimeerumine

Tihedus näitab kui palju kaalub kindel ruumala ainet. Vee tihedus on 1 kg/dm³, mis tähendab seda, et 1 dm³ (1 liiter) vett kaalub 1 kg.

Osmium on kõige raskem metall Maal

Kõigil puhastel ainetel on olemas kindlad füüsikalised omadused.

Tahked ja vedelad ained (ing):

Loe lisaks:

• Aine omadused: Aine omadused