Füüsikalised ja keemilised uurimismeetodid

10. klass > Keemia > 1. Keemia alused

Aine omadused sõltuvad aine ehitusest, mistõttu aine omaduste mõistmiseks on vaja teada, milline on aine ehitus ning millistest osakestest aine koosneb.

Keemilised uurimismeetodid põhinevad aine omadusel reageerida teiste ainetega ning reaktsioonisaaduste järgi saame kindlaks teha selle, millistest osakestest (elementidest) uuritav aine koosneb. Näiteks halogeniidioone saab lahuses tuvastada lisades lahusele hõbenitraadi lahust. Selle tulemusena tekib lahusesse hõbehalogeniidi sade. Sademe värvuse järgi saab kindlaks määrata, milline halogeniid lahuses oli (kloriid, bromiid või iodiid).

Hõbehalogeniidide sademed on erinevat värvi

Hõbehalogeniidide sademed on erinevat värvi

 

Füüsikalised uurimismeetodid põhinevad aine füüsikaliste suuruste vaheliste seoste mõõtmisel ja uurimisel. Laialdaselt kasutatakse aine ehituse uurimiseks spektroskoopilisi uurimismeetodeid. Näiteks massispektroskoopia põhineb sellel, et aine ioniseeritakse ning mõõdetakse aineosakeste massi ja laengu suhe. Nende andmete alusel saab teada, kui suure massiga osakestest aine koosneb ning milline on osakeste sisaldus aines.

Loodusliku kloori massispekter

Loodusliku kloori massispekter

Tahkete ainete kristallstruktuuri saab uurida röntgenkristallograafiaga. Mõõtes selle, kuidas hajuvad röntgenkiired aines, on võimalik välja arvutada keemiliste sidemete pikkused ja sidemetevahelised nurgad ning saadud tulemused arvutis aine kristallstruktuurina esitada.

 

VIDEOD:

Keemiline analüüs (ing)

youtube_video

Mass spektromeeter (ing)

youtube_video

Spektroskoopia (ing)

youtube_video

 

Näita lisainfot
Lisainfo:
Peida lisainfo