Hansa Liidu linnade kaudu käis aktiivne väliskaubandus. Hansa Liit tekkis järk-järgult ja oli linnade ja kaupmeeste ühendus, mis tegeles ühiselt oma varade turvamisega ning kaitses oma liikmete huve suhetes teiste linnade kaupmeeste ühendustega. 1143 a. sai Lüübekist esimene saksa linn Läänemere kaldal ja 1356 a. toimusid seal esimest korda hansapäevad. Pärast seda võib Hansa Liidust rääkida kui struktueeritud, kindla juhtimise ja eesmärkidega kaubandus-poliitlisest ühendusest. Kaupmeeste Hansast sai linnade Hansa. Järk-järgult toimus Tallinna, Tartu, Viljandi ja Pärnu liitumine Hansa Liiduga. Tallinna ja Lüübeki head suhted viisid Tallinna liitumisele Hansa Liiduga. Selle täpne aeg pole teada aga 1285 a. oli ta juba selle liidu liige. Tallinna kuulumine Hansa Liitu aitas laiendada kaubanduslikke sidemeid ja arendada majandust. Oluliseks kaubaartikliks oli teravili, millest suurem osa eksporditi läände peamiselt Flandriasse ja Hollandisse. Samuti eksporditi kalu, karusnahku, ehitus-ja hauakive, lina ning hülgerasva. Tähtis roll oli transiitkaubandusel. Nimelt veeti läbi Eesti Venemaale kalevit, lõuendit, heeringaid, veini, õlut ja mitmesuguseid luksusesemeid. Oluline koht oli Venemaale mineval soolal ja metallitoodetel. Sool jõudis Tallinna ladudesse Prantsusmaalt ja Portugalist ja siinsed kaupmehed said selle pealt suurt vaheltkasu, sellest ka ütlus, et Tallinn on ehitatud soolale. Venemaalt liikusid läände karusnahad, vaha, rasv, lina ja kanep ning Tartus kauplesid venelased sibula, kapsa ja mädarõikaga. Narva jäi Hansaga kaasnevatest võimalustest eemale. Tallinn ja Tartu olid vahendajateks kaupade liikumisel lääne hansalinnade  ja Venemaa vahel.  Novgorodis asus Hansa Liidu kaubakontor ja selle juhtimist püüdsid Riia, Tallinn ja Tartu enda kontrolli alla saada. Aja jooksul õnnestus see eesmärk saavutada ja Tallinn tegutses suhetes Venemaaga suhteliselt iseseisvalt. 15.saj. läks Novgorod Moskva võimu alla, mis hakkas takistama Hansa kaubakontori tegevust ja 16.saj. teisel veerandil koondus kauplemine Venemaaga ümber Liivimaa linnadesse, mistõttu tõusis Tallinna, Tartu ja teiste linnade kaubanduslik tähtsus.

Hansateed