Ioonidevahelised reaktsioonid lahustes

10. klass > Keemia > 1. Keemia alused

Ioonidevahelised reaktsioonid toimuvad vesilahusteks, kui reageerivates aineteks on elektrolüüdid. Elektrolüüdid on ained, mis annavad vesilahusesse ioone ning mis lahustes või sulatatud olekus juhivad elektrit. Elektrolüütide hulka kuuluvad happed, alused ja soolad, seega nendesse aineklassidesse kuuluvate ainete vesilahuste korral toimuvad ioonidevahelised reaktsioonid.

Kõikide elektrolüütide vesilahused omavahel ei reageeri, vaid reaktsioon toimub siis, kui on täidetud vähemalt üks järgnevatest tingimustest:

  • üks reaktsioonisaadus eraldub sademena – tekib sade
  • üks reaktsioonisaadus eraldub gaasina – tekib gaas
  • üks reaktsioonisaadustest on nõrk elektrolüüt – paljudel juhtudel on selleks vesi (H2O)

Lisaks eespool nimetatud tingimustele peavad lähteained olema vees lahustuvad, välja arvatud happe ja soola vahelisel reaktsioonil, kus sool võib olla mittelahustuv juhul kui reaktsiooni käigus tekib gaas. Näiteks kaltsiumkarbonaadi reaktsioon soolhappega. Selles reaktsioon kaltsiumkarbonaat vees ei lahustu, aga reaktsioon toimub, kuna tekib süsihappegaas.

CaCO3¯ + 2HCl = CaCl2 + CO2­ + H2O

Ioonidevahelisi reaktsioone saab kirja panna ka ioonvõrranditena. Ioonvõrrandis kirjutatakse need ained ioonide kujul, mis on vesilahuses ioonideks dissotseerunud (tugevad happed, leelised, vees lahustuvad soolad). Need ained, mis vesilahuses ioonidena ei esine kirjutatakse ioonvõrrandites molekulaarsel kujul (vees lahustumatud soolad ja alused, nõrgad happed, gaasid ja vesi). Ioonvõrrandeid saab kirja panna täielikul kujul või lühendatud kujul. Lühendatud ioonvõrrandis kirjutatakse välja ainult need ioonid, mis reaktsioonist osa võtavad. Need ioonid, mis on lähteainetes ja saadustes samad (reaktsioonist osa ei võta) välja ei kirjutata.

Molekulaar- ja ioonvõrrandite näide, mille käigus tekib sade:

48

Molekulaar- ja ioonvõrrandite näide, mille käigus tekib gaas:

49

Molekulaar- ja ioonvõrrandite näide, mille käigus tekib nõrk elektrolüüt:

50

Happe ja aluse vahelist reaktsiooni, mille käigus tekib sool ning vesi nimetatakse neutraliseerumisreaktsiooniks.

 

Ioonvõrrandid (ing)

youtube_video

Neutraliseerimisreaktsioon (ing)

youtube_video

 

Näita lisainfot
Peida lisainfo