JÜRIÖÖ ÜLESTÕUSU ALGUS

10. klass > Ajalugu > 1. kursus

1320ndail aastail arvati, et Taani kuningas plaanib Harju-ja Virumaa Saksa ordule müüa. Harju-Viru vasallid olid muutunud väga võimsaks, kuna Taani kuningas asus kaugel eemal. 1315 a. said nad õiguse talupoegi ka surma mõista. Harju-Viru vasallid ei tahtnud oma õigusi kaotada ja seetõttu ei soovinud nad ka Harju ja Viru müüki. 1341 a. leppisid Taani ja Liivi ordu kokku Harju ja Viru müügitingimustes. Kuna nendest maa-aladest oli huvitatud ka Rootsi, siis otsustasid eestlased alistuda hoopis Rootsi kuningale.

 

Jüriöö ülestõus algas ööl vastu 23. aprilli 1343 aastal. Eestlased hävitasid Harjumaal mõisaid ja kirikuid ning tapsid munkasid. Hukati kõik kättesaadud sakslased. Seejärel valisid kokkukogunenud harjulased endale neli kuningat ja lõid rüütliseisuse. Kuningaid oli vaja selleks, et oma võim seadustada ja seeläbi leida endale liitlasi. Ülestõusnud eestlaste 10 000-meheline vägi liikus Tallinna alla ja asus laagrisse ning  saadikud saadeti Turusse abiväge kutsuma. Turu foogt lubaski peagi appi tulla. Samaaegselt toimusid sündmused ka Läänemaal, kus samuti tapeti sakslasi ning piirati sisse Haapsalu. Sealne vastuhakk oli suunatud tervikuna võõrvõimu vastu. Eestlased olid olnud edukad ja lootsid, et Rootsi väed jõuavad kohale enne ordut. Ordu katkestas sõjategevuse Eesti lõunapiiril ja asus teele Põhja-Eestisse.

 

Eestlaste juhid kutsuti Paidesse, kuhu nad ka läksid arvates, et seal saavad toimuma läbirääkimised. Kuid ordumeister kuulutas nad mässajateks ja lasi hukata. Ordu vägi liikus Tallinna poole ja Kanavere rabas toimus lahing eestlastega, mis lõppes ordu võiduga. 14. mail toimus Sõjamäel lahing, mis lõppes eestlastele lüüasaamise ja suurte inimkaotustega. 18. mail saabusid abiväed Viiburist ja Turust, mis kohe ka tagasi pöördusid. Samal ajal oli ordumeister Haapsalu all, kus eestlased põgenesid ilma lahinguta.

Jüriöö ülestõus.

Jüriöö ülestõus.