Karboksüülhapped

11. klass > Keemia > 4. Orgaanilised ained

Karboksüülhapped on ühendid, mis sisaldavad karbonüülrühma. Karbonüülrühm on selline rühm, kus ühe süsiniku juures on karbonüülne hapnik (kaksiksidemega hapnik) ning alkoholi rühm (-OH).

49

Lihtsaim karboksüülhape on HCOOH ehk metaanhape. Paljudel karboksüülhapetel on olemas ka rahvapärased nimetused. Allolevas tabelis on ära toodud enam levinud karboksüülhapete süstemaatilised ja rahvapärased nimetused:

50

Karboksüülhapete füüsikalised omadused

Karboksüülhapped on toatemperatuuril kas vedelas või tahkes olekus. Kuna karboksüülhapped moodustavad tugevaid vesiniksidemeid (tugevamaid kui alkoholid), siis on neil ka kõrgem keemistemperatuur kui vastaval alkoholil. Karboksüülhapped lahustuvad vees väga hästi, kuni nelja süsinikuga karboksüülhapped lahustuvad vees lõpmatult.

Karboksüülhapete keemilised omadused

Kuna karboksüülhapped loovutavad vees lahusesse vesinikioone (prootoneid), siis on neil sarnased omadused mineraalhapetega. Karboksüülhapped võivad reageerida nii aktiivsete metallide, leelistega ja sooladega.

2CH3COOH + 2Na = 2CH3COONa + H2

CH3COOH + KOH = CH3COOK + H2O

2CH3COOH + Na2CO3 = 2CH3COONa + H2O + CO2

Lisaks mineraalhapetega sarnastele happelistele omadustele, reageerivad karboksüülhapped ka alkoholidega, moodustades estreid.

CH3COOH + CH3OH = CH3COOCH3 + H2O

Tuntumad karboksüülhapped

Metaanhape ehk sipelghape (HCOOH) on ärritava toimega mürgine vedelik, mida leidub kõrvenõgestes ning sipelgahammustustes.

Kõrvenõges sisaldab sipelghapet, mis põhjustab naha ärrituse, kui teda puutuda

Kõrvenõges sisaldab sipelghapet, mis põhjustab naha ärrituse, kui teda puutuda

Etaanhape ehk äädikhape (CH3COOH) on igapäeva elus kõige levinum karboksüülhape. Nimelt etaanhappe vesilahus on poes müügil söögiaadikana, mida kasutatakse toitude marineerimiseks.

Söögiäädikas on etaanhappe vesilahus

Söögiäädikas on etaanhappe vesilahus

2-hüdroksüpropaanhape ehk piimhape (CH3CH(OH)COOH) on tahke aine, mis lahustub hästi vees. Piimhappega võib kokku puutuda siis, kui piim hapnema lasta. Piimhape tekib ka inimeste lihastes pärast füüsilist pingutust ning just piimhape on see, mille pärast lihased pärast trenni valutavad.

Etaandihape ehk oblikhape (HOOCCOOH) on vähesel määral mürgine tahke aine, mida leidub osades taimedes, mida me söögiks tarvitame, näiteks rabarber, hapuoblikas, spinat. Seetõttu ei tohi ka neid taimi väga palju tarbida, kuna liigne oblikhape võib põhjustada mürgistuse ning lisaks viib oblikhape organismist välja kaltsiumi.

Sügisesed rabarberid sisaldavad suures koguses oblikhapet

Sügisesed rabarberid sisaldavad suures koguses oblikhapet

Aminohapped

Aminohapped on karboksüülhapped, mis sisaldavad peale karboksüülrühma veel ka amino (-NH2) rühma. Kõige lihtsam aminohape on 2-aminoetaanhape:

54

Aminohapped on bioloogia seisukohalt väga olulised, kuna valgud koosnevad peamiselt aminohapetest. Täpsemalt on aminohapetest räägitud valkude teemas.

 

Näita lisainfot
Lisainfo:
Peida lisainfo