OKSÜDATSIOONIASTE

8. klass > Keemia > 1. poolaasta

Oksüdatsiooniaste näitab seda, kui palju on aatom liitnud või loovutanud elektrone. Kuna elektroni laeng on negatiivne, siis kui aatom loovutab elektrone, on oksüdatsiooniaste positiivne, kui aatom liidab elektrone, siis oksüdatsiooniaste on negatiivne. Laenguga osakest kutsutakse iooniks, positiivse laenguga ioone nimetatakse katioonideks ning negatiivse laenguga ioone anioonideks.

Oksüdatsiooni astme arvutamisel peab meeles pidama, et molekul tervikuna on neutraalne ning osadel elementidel on kindel oksüdatsiooniaste.
Kindel oksüdatsiooniaste on; hapnik (O) (-II), vesinik (H) (+I). A rühma metallidel võrdub oksüdatsiooniaste rühma numbriga (Naatriumil (Na) +I, kaltsiumil (Ca) +II, alumiiniumil (Al) +III).

Ühendites tundmatu oksüdatsiooniaste leidmisel märgitakse ära nende ainete oksüdatsiooniaste, mida teatakse ning leitakse teise elemendi oma (arvestades indekseid ning seda, et molekul on neutraalne).
Näiteks:
-II
MnO3 hapnikul alati -II, hapniku aatomil on kokku -2 • 3 = -6 laeng (arvestades indekseid, molekulis on 3 hapniku aatomit). Seega peab ka Mangaani (Mn) summaarne laeng olema 6 (molekul tervikuna neutraalne, 6+ (-6) = 0. Kuna molekulis üks mangaani aatom, siis on mangaani oksüdatsiooniaste +6.

VI -II
MnO3

 

Loe lisaks: