Mida uurib statistika? Üldkogum ja valim. Andmete ettevalmistamine

Mõisted

Statistika – teadus, mis käsitleb arvandmete kogumist, töötlemist ja analüüsimist.

Matemaatiline statistika on matemaatika haru, mis uurib statistiliste andmete põhjal järelduste tegemise meetodeid.

Statistikas on oluline uurimise objekt – üldkogum.

Üldkogum on kas looduse või ühiskonna nähtus või objektide hulk, mille kohta soovime teha teaduslikult põhjendatud järeldusi.

Üldkogumi uurimisel on kaks võimalust:

a) uuritakse üldkogumi kõiki elemente

b) uuritakse selle üldkogumi mingit osahulka ja tehakse selle osahulga uurimise põhjal järeldusi terve üldkogumi kohta.

Mõõtmiseks võetud üldkogumi osa nimetatakse valimiks.

Valim peab olema küllalt arvukas ming igal üldkogumi objektil peab olema võimalus valimisse sattuda.

Tunnused

Tunnuseid, mille väärtusteks on arvud, nimetatakse arvtunnusteks ehk kvantitatiivseteks tunnusteks. Arvtunnused on näiteks pikkus, kaal, vanus, keskmine hinne, kinganumber, rahvaarv ja riigi pindala.

Tunnused, mille väärtuseks ei ole arvud, on mittearvulised ehk kvalitatiivsed tunnused. Mittearvulised tunnused on näiteks sugu, rahvus, haridus, juuste värv, perekonnaseis jne.

Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:

Arvtunnused jagunevad omakorda

a) pidevateks;

b) diskreetseteks.

Pidev tunnus võib omandada kõiki reaalarvulisi väärtusi mingist piirkonnast. Näiteks kaal, kasv, aeg ja temperatuur on pidevad tunnused.

Diskreetne tunnus võib omandada vaid üksteisest eraldatud väärtusi. Diskreetse tunnuse väärtused saadakse tavaliselt loendamise teel, näiteks elanike arv majas, õpilaste arv klassis vms.

Mittearvulised tunnused jagunevad

a) nominaalseteks tunnusteks;

b) järjestustunnusteks.

Järjestustunnus on tunnus, mille väärtusi saab sisu põhjal järjestada. Näiteks küsimusele antud hinnangvastused (meeldib, olen ükskõikne, ei meeldi), hinded (väga hea, hea, keskpärane, puudulik).

Nominaaltunnused erinevad järjestustunnustest selle poolest, et neid ei ole väärtuse järgi mõtet järjestada. Näiteks rahvus, silmade värv, kutseala, parteilisus.

On olemas veel üks liik tunnuseid, need on n.n. binaarsed tunnused.

Binaarsel tunnusel on ainult kaks teineteist välistavat väärtust. Tüüpiline binaarne tunnus on sugu.

Andmete ettevalmistamine töötluseks