NATURAALARVULISE ASTENDAJAGA ASTE
Arvu iseendaga järjestikust korrutamist nimetatakse astendamiseks.
Arvu a avaldisest nimetatakse astme aluseks ehk astendatavaks, arvu n selles avaldises nimetatakse astendajaks ja avaldist ennast nimetatakse astmeks.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Ruutvõrrandi mõiste, ruutvõrrandi lahendivalem, ruutvõrrandi liigid
Peastarvutamine eelkoolile
8. klassi matemaatika teooriavideod
Liitmine ja lahutamine 10 piires
Lahutamine 20 piires
Liitmine 10 piires
Ruumilised kujundid
Numbrilised seosed
II kooliastme matemaatika reeglite kordamine
Liitmine ja lahutamine 20 piires
Üksliikmed, hulkliikmed ja tehted nendega
Ruutvõrrandi abil lahenduvad tekstülesanded
Hariliku murru kordamine
Ruutjuur, tehted ruutjuurtega
xy-koordinaatsüsteem
Ruutvõrrand
Harjutusülesandeid matemaatika riigieksamiks
Ratsionaalavaldised
Peastarvutamine I kooliastmele
Funktsioonide graafikud
Võrdsetest teguritest koosneva korrutise kirjutamist astmena ja ka selle astme arvutamist nimetatakse astendamiseks.
Iga arv astmes 1 on võrdne arvu endaga. Valem:
Iga arv astmes 0 on võrdne arvuga 1. Valem:
Negatiivse arvu astendamise puhul tuleb see arv kirjutada sulgude vahele.
Avaldised ja ei tähenda sugugi ühte ja sama arvu.
Ka harilik murd peab olema sulgudes:
Kui avaldises esineb lisaks astendamisele veel teisigi tehteid ja tehete järjekord pole määratud sulgudega, siis tuleb kõigepealt astendada.
Seejärel korrutamine ja jagamine ning liitmine ja lahutamine paremalt vasakule.
N: Arvuta.
Astenda: