NATURAALARVULISE ASTENDAJAGA ASTE
Arvu iseendaga järjestikust korrutamist nimetatakse astendamiseks.
Arvu a avaldisest nimetatakse astme aluseks ehk astendatavaks, arvu n selles avaldises nimetatakse astendajaks ja avaldist
ennast nimetatakse astmeks.
Võrdsetest teguritest koosneva korrutise kirjutamist astmena ja ka selle astme arvutamist nimetatakse astendamiseks.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Kirjalik lahutamine
Harjutusülesandeid matemaatika riigieksamiks
Liitmine ja lahutamine 20 piires
Ruumilised kujundid
Peastarvutamine eelkoolile
Kirjeldav statistika
II kooliastme matemaatika reeglite kordamine
Lahutamine 20 piires
Tasandilised kujundid
Väike protsendiamps
Ruutvõrrand
Funktsioonid ja nende graafikud
Hariliku murru kordamine
Protsendi rakendused igapäevaelus
Ratsionaalavaldised
Kirjalik liitmine
Numbrilised seosed
Peastarvutamine I kooliastmele
Liitmine 20 piires
Ruutvõrrandi abil lahenduvad tekstülesanded
Iga arv astmes 1 on võrdne arvu endaga. Valem:
Iga arv astmes 0 on võrdne arvuga 1. Valem:
Negatiivse arvu astendamise puhul tuleb see arv kirjutada sulgude vahele.
Avaldised ja
ei tähenda sugugi ühte ja sama arvu.
Ka harilik murd peab olema sulgudes:
Kui avaldises esineb lisaks astendamisele veel teisigi tehteid ja tehete järjekord pole määratud sulgudega, siis tuleb kõigepealt astendada.
Seejärel korrutamine ja jagamine ning liitmine ja lahutamine paremalt vasakule.
N: Arvuta.
Astenda:
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!