Oksiidid

8. klass > Keemia > 2. poolaasta

Oksiidid on liitained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik. Oksiidid tekivad näiteks lihtainete põlemisel.

C + O2 = CO2
4Al + 3O2 = 2Al2O3
4P + 5O2 = P4O10

Alumiinium on alati kaetud tiheda alumiiniumoksiidi kihiga

Alumiinium on alati kaetud tiheda alumiiniumoksiidi kihiga

Oksiidide valemeid saab koostada teades elementide oksüdatsiooniastmeid. Hapniku oksüdatsiooniaste on alati -2 ning hapnik kirjutatakse oksiidi valemis alati teiseks elemendiks.

Kindla oksüdatsiooniastmega elementide (IA-IIIA rühma elemendid) o.a on kindel ning neile vastab ainult üks oksiidi valem.

  • Valemi koostamisel märgitakse ühe elemendi o.a väärtus teise elemendi indeksiks:

+3      -2
Al2     O3

  • Kui saadud indekseid annab jagada läbi ühe ja sama arvuga, siis seda ka tehakse:

1

Muutuva oksüdatsiooniastmega elementide oksiidide valemite koostamisel on vaja teada elemendi oksüdatsiooniastet ning sel juhul on ühel elemendil olemas mitu erinevat oksiidi. Valemi koostamise põhimõte on sama, mis püsiva oksüdatsiooniastega elementide puhul. Näiteks väävel võib anda järgmisi oksiide:

21

Oksiidide nimetamine sõltub sellest, kas tegemist on metallioksiidiga või mittemetallioksiidiga.

Metallioksiidide nimetamine
Kindla oksüdatsiooniastmega metallioksiidi nime saame, kui lisame metalli nimetuse järele sõna oksiid. Näiteks:

22

Muutuva oksüdatsiooniastmega metallioksiidide nimetamisel tuleb nimetuses ära öelda ka metalli oksüdatsiooniaste. O.a lisatakse Rooma numbriga metalli nimetuse ja oksiidi vahele

Metalli nimetus + (o.a Rooma numbriga) + oksiid

23

Mittemetallioksiidide nimetamisel näidatakse nimetuses mittemetalli ja hapniku indeksite arvud kreekakeelsete eesliidetega. Näiteks H2O nimetus on divesinikoksiid. „di“ näitab seda, et valemis esineb kaks vesiniku aatomit, indeksit ühte tavaliselt ei nimetata.

Indeksite kreekakeelsed nimetused:

24

Näiteid:

25

 

Loe lisaks: