Olulisemad oksüdeerijad

9. klass > Keemia > 3. Anorgaaniline keemia. Laiendatud konspekt olümpiaadideks

Üldiselt on tegemist ühenditega, milles mõne elemendi oks.aste on tavalisest kõrgem. Nitraadid ; eelkõige lämmastikhape

Anorgaaniline keemia10

Lämmastikhappe reageerimisel metallidega tuleb arvestada, et nitraatioon

Anorgaaniline keemia11

on tugevam oksüdeerija, kui vesinikioon ja seetõttu lämmastikhappe ja metalli vahelisel reaktsioonil vesinikku ei eraldu. Nitraatioon redutseerub mingiks madalamaks lämmastikuühendiks. Enamasti tekib mitu redutseerumissaadust ja võrrand on seega pigem kokkuleppe küsimus. Ligikaudu võib redutseerumissaadusi leida järgnevast tabelist. Viimane aktiivne metall pingereas on umbes tsink.

Anorgaaniline keemia12

Näiteks:

Anorgaaniline keemia13

Lämmastikhape võib reageerida, ka mittemetallidega oksüdeerides neid hapeteks (kui hape on ebapüsiv, tekib oksiid)

Anorgaaniline keemia14

Kaaliumpermanganaat

Anorgaaniline keemia15

Anorgaaniline keemia16

Näiteks

Anorgaaniline keemia17

Kaaliumdikromaat – K2 CrVI2 O7 oranz kristalne aine, redutseerub Cr(III) – ni. Happelises keskkonnas tekib vastav sool ( Cr2(SO4)3 …..) , aluselises keskkonnas tekib kromit Na[Cr(OH)4] ehk lihtsustatult NaCrO2

Anorgaaniline keemia18

Tähtsamad redutseerijad on metallid, vesinik , sulfiidid, sulfitid, jodiidid aldehüüdid, oblikhape(H2C2O4 ) ……

Anorgaaniline keemia19

Vask(I)jodiidi valemit kirjutatakse enamasti Anorgaaniline keemia20 vahel ka Anorgaaniline keemia21 ja lihtsustatult Anorgaaniline keemia22

Anorgaaniline keemia23

Tegelikult ei saa oksüdeerijatest ja redutseerijatest eraldi rääkida, sest millegi redutseerumisega kaasneb alati ka millegi oksüdeerumine.

 

Ia rühma metallid – leelismetallid