Ontogenees
Ontogeneesiks nimetatakse eluri arengut tema tekkest (viljastumisest või vanem-organismist eraldumise hetkest) kuni surmani. Inimese ontogenees jaotub kaheks etapiks:
1) sünnieelseks ehk embrüonaalseks ehk üsasiseseks (prenataalseks) ja
2) sünnijärgseks ehk postembrüonaalseks ehk üsaväliseks (postnataalseks) arenguperioodiks.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
ÕPIME ÕPPIMA! Minu õppimiskoht
Õpime tähti. W- ja C-täht
8. klassi matemaatika teooriavideod
Romet Vaino. Looduskeskkonna kasutamine õppeprotsessis
Protsendi rakendused igapäevaelus
Õpime tähti. A-täht
Tundetarkus lastele. HIRM
Numbrilised seosed
Oksüdatsiooniaste
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Lugemine
Õpime tähti. S-täht
MEISTERDA! Liikuv kaart sõbrapäevaks
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: kirjavahemärgid
Harjuta eesti keelt A2-B1. Kuulamine
Tundetarkus lastele. VASTIKUS
Üsasiseseks nimetatakse arenguperioodi naise suguraku viljastamist (raseduse algus) kuni lapse sündimiseni. Üsaväline periood vältab sünnist surmani. Üsasisene periood vältab ema organismis ligikaudu 40 nädalat (10 lunaarkuud): esimesed päevad munajuhas, ülejäänud aja emakas. Sel perioodil arenevad ka nn provisoorsed elundid, mis on vajalikud loote arenemiseks.
Postembrüogeneesi võib jaotada juveniilseks ehk noorjärgu-perioodiks, mis inimestel kestan murdeea lõpuni (suguvõimestumiseni), sellele järgnevaks generatiivseks (suguvõimelisuse) perioodiks ning lõpuks vanuriiga (inimestel).
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!
