Ontogenees
Ontogeneesiks nimetatakse eluri arengut tema tekkest (viljastumisest või vanem-organismist eraldumise hetkest) kuni surmani. Inimese ontogenees jaotub kaheks etapiks:
1) sünnieelseks ehk embrüonaalseks ehk üsasiseseks (prenataalseks) ja
2) sünnijärgseks ehk postembrüonaalseks ehk üsaväliseks (postnataalseks) arenguperioodiks.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
8. klassi matemaatika teooriavideod
Protsendid põhikooli matemaatikas
INETU PARDIPOEG. Muinasjutt kuulamiseks
Õpime tähti. I-täht
Aigar Vaigu ja Andres Juur. Õpioskuste omandamine ning reaal- ja loodusained
I ja J-i õigekiri
Peastarvutamine eelkoolile
Eesti keele grammatika kordamine 9. klassile
Peastarvutamine I kooliastmele
Eesti keele grammatika kordamine 8. klassile
Liitmine 20 piires
MEISTERDA! Looma näoga kaart jõuludeks
Rahvakalender lastele: MIHKLIPÄEV
Eesti keele grammatika kordamine 7. klassile
Numbrilised seosed
Häälikute pikkused
Kirjalik liitmine
Funktsioonide graafikud
Üsasiseseks nimetatakse arenguperioodi naise suguraku viljastamist (raseduse algus) kuni lapse sündimiseni. Üsaväline periood vältab sünnist surmani. Üsasisene periood vältab ema organismis ligikaudu 40 nädalat (10 lunaarkuud): esimesed päevad munajuhas, ülejäänud aja emakas. Sel perioodil arenevad ka nn provisoorsed elundid, mis on vajalikud loote arenemiseks.
Postembrüogeneesi võib jaotada juveniilseks ehk noorjärgu-perioodiks, mis inimestel kestan murdeea lõpuni (suguvõimestumiseni), sellele järgnevaks generatiivseks (suguvõimelisuse) perioodiks ning lõpuks vanuriiga (inimestel).
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!
