Ontogeneesiks nimetatakse eluri arengut tema tekkest (viljastumisest või vanem-organismist eraldumise hetkest) kuni surmani. Inimese ontogenees jaotub kaheks etapiks:

1) sünnieelseks ehk embrüonaalseks ehk üsasiseseks (prenataalseks) ja

2) sünnijärgseks ehk postembrüonaalseks ehk üsaväliseks (postnataalseks) arenguperioodiks.

Üsasiseseks nimetatakse arenguperioodi naise suguraku viljastamist (raseduse algus) kuni lapse sündimiseni. Üsaväline periood vältab sünnist surmani. Üsasisene periood vältab ema organismis ligikaudu 40 nädalat (10 lunaarkuud): esimesed päevad munajuhas, ülejäänud aja emakas. Sel perioodil arenevad ka nn provisoorsed elundid, mis on vajalikud loote arenemiseks.

Postembrüogeneesi võib jaotada juveniilseks ehk noorjärgu-perioodiks, mis inimestel kestan murdeea lõpuni (suguvõimestumiseni), sellele järgnevaks generatiivseks (suguvõimelisuse) perioodiks ning lõpuks vanuriiga (inimestel).