Ontogenees
Ontogeneesiks nimetatakse eluri arengut tema tekkest (viljastumisest või vanem-organismist eraldumise hetkest) kuni surmani. Inimese ontogenees jaotub kaheks etapiks:
1) sünnieelseks ehk embrüonaalseks ehk üsasiseseks (prenataalseks) ja
2) sünnijärgseks ehk postembrüonaalseks ehk üsaväliseks (postnataalseks) arenguperioodiks.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Tutvus keemiaga
Õpime tähti. E-täht
Funktsioonide graafikute lõikepunktide leidmine
Põhiseadus selgeks! Kordamine põhikooli ühiskonnaõpetuse lõpueksamiks
VAPPER TINASÕDUR. Muinasjutt kuulamiseks
Minu keel, minu maailm. Minu keha ja tervis
Rahvakalender lastele: MIHKLIPÄEV
Peastarvutamine eelkoolile
Õpi eesti keelt teise keelena B2
Protsendi rakendused igapäevaelus
Liitmine 10 piires
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: kirjavahemärgid
Õpime tähti. B-täht
Hariliku murru kordamine
Õpime tähti. P-täht
Ионы
Üsasiseseks nimetatakse arenguperioodi naise suguraku viljastamist (raseduse algus) kuni lapse sündimiseni. Üsaväline periood vältab sünnist surmani. Üsasisene periood vältab ema organismis ligikaudu 40 nädalat (10 lunaarkuud): esimesed päevad munajuhas, ülejäänud aja emakas. Sel perioodil arenevad ka nn provisoorsed elundid, mis on vajalikud loote arenemiseks.
Postembrüogeneesi võib jaotada juveniilseks ehk noorjärgu-perioodiks, mis inimestel kestan murdeea lõpuni (suguvõimestumiseni), sellele järgnevaks generatiivseks (suguvõimelisuse) perioodiks ning lõpuks vanuriiga (inimestel).
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!
