Ontogenees
Ontogeneesiks nimetatakse eluri arengut tema tekkest (viljastumisest või vanem-organismist eraldumise hetkest) kuni surmani. Inimese ontogenees jaotub kaheks etapiks:
1) sünnieelseks ehk embrüonaalseks ehk üsasiseseks (prenataalseks) ja
2) sünnijärgseks ehk postembrüonaalseks ehk üsaväliseks (postnataalseks) arenguperioodiks.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
MEISTERDA! Looma näoga kaart jõuludeks
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Kuulamine
Funktsioonide graafikud
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Grammatika
Õpime tähti. Ä-täht.
Õpime tähti. Õ-täht
Numbrilised seosed
Õpime tähti. G-täht
Õpime tähti. J-täht
INETU PARDIPOEG. Muinasjutt kuulamiseks
Harjuta eesti keelt A2-B1. Mängi ja nuputa
Väike algebraamps
Harjutamine teeb meistriks: kuhu käib koma?
NUPUTAME KOOS! Munadepühad
Romet Vaino. Looduskeskkonna kasutamine õppeprotsessis
Õpime tähti. R-täht
Tundetarkus lastele. VIHA
Üsasiseseks nimetatakse arenguperioodi naise suguraku viljastamist (raseduse algus) kuni lapse sündimiseni. Üsaväline periood vältab sünnist surmani. Üsasisene periood vältab ema organismis ligikaudu 40 nädalat (10 lunaarkuud): esimesed päevad munajuhas, ülejäänud aja emakas. Sel perioodil arenevad ka nn provisoorsed elundid, mis on vajalikud loote arenemiseks.
Postembrüogeneesi võib jaotada juveniilseks ehk noorjärgu-perioodiks, mis inimestel kestan murdeea lõpuni (suguvõimestumiseni), sellele järgnevaks generatiivseks (suguvõimelisuse) perioodiks ning lõpuks vanuriiga (inimestel).
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!
