PIHUSSÜSTEEMID ARGIELUS

9. klass > Keemia > 1. poolaasta

Argielus kasutatavaid pihuseid liigitatakse pihustuskeskkonna ning pihustunud aine agregaatoleku järgi:

  1. Pihustuskeskkonnaks on vedelik – levinuimad.

– emulsioonid = vedelik pluss lahustumatu vedelik (piim, majonees, kreemid, emulsioonvärvid, jne). Emuslioone muudavad püsivamaks emulgaatorid.

– suspensioon- vedelik pluss tahke lahustumatu aine (nt looduslik mudane vesi, mitmed värvid, hambapasta, kohv jne)

– vaht- vedelik pluss lahustumatu gaas(nt munavalge vahustamine)

– tarded- (nt sült, tarretis, juust, kõhred, luud, nahk, lihased, jne). Sisaldavad suuri polümeerseid molekule ja on seetõttu oma voolavuse kaotanud ning näiliselt tahked kolloidlahused. Pihustunud aine molekulide omavahelise ühinemise tõttu moodustuvad võretaolised ruumilised struktuurid, mis hoiavad vett kinni. Tarded ei ole püsivad ja nende vananemisel vesi eraldub ja tarre muutub uuesti vedelaks.

  1. Pihustuskeskkonnaks gaas või gaaside segu (enamasti õhk):

– pihustunud veetilgad moodustavad udu ja pilved

– pihustunud tahke aine esineb tolmu või suitsuna

– pihustunud nii tahked kui vedelad ained- tekib sudu

Aerosool – gaas pluss tahke aine või vedelik

3.  Pihustuskeskkonnaks on tahke aine ( nt tahke vaht, osad mineraalid, värviline klaas)

 

TESTID:

HARJUTUS: