RISTISÕDA LÄÄNEMERE LÕUNAKALDAL

10. klass > Ajalugu > 1. kursus

Baltikumi ristisõdade käivitamisel etendasid osa saksa kaupmeeste ja Põhja-Euroopa kristlike valitsejate huvid. Saksa kaupmeestel tekkisid Baltikumi suhtes kaubanduslikud huvid aga kristlikud valitsejad kandsid “paganate” suhtes vimma nende rüüsteretkede ja Sigtuna hävitamise tõttu.

Balti ristisõdade ametlikuks alguseks peetakse aastat 1193, mil paavst Coelestinus andis läkituse ristisõdade alustamiseks Läänemere kallastel. Tegelikult aga olid näiteks juba 1147.a. taanlased, poolakad ja sakslased alustanud sõda vendide vastu, kes lõpuks pöörati ristiusku. 1155.a.korraldas Rootsi kuningas Erik Püha ristiretke Soome. 1249.a. teise ristisõja tulemusena liideti Soome kindlamalt Rootsi krooniga. Kolmanda ristisõja käigus liideti 1293.a. Soomega Karjala ja asutati Viiburi. Poolakad ja sakslased ei suutnud ristisõdades preislastest jagu saada ja seetõttu pöördusid nad abipalvetega 1230.a. Saksa Ordu poole. Sellele järgneski preislaste mahasurumine ja nende vastupanu murti 1274 aastaks.

 

Eesti ja Läti ristiusustamine sai alguse 1186.a., mil Breemeni peapiiskop pühitses Segebergi kloostri koorihärra Meinhardi Lätis asuva Üksküla piiskopiks. Meinhard ehitas endale tugipunktideks kirku ja kivikindluse ning püüdis liivlaste seas ristiusku levitada. Meinhardi abiliseks sai Theodorich, kellest sai hiljem juhtiv tegelane ristisõdades.1191.a. saadeti Theodorich eestlaste juurde misjonitööks, kuid ta ei saavutanud eestlaste seas edu nagu ka mitte liivlaste seas. 1199.a. määrati Liivimaa piiskopiks Breemeni toomhärra Albert von Buxhövden, kes alustas läbirääkimisi suurema ristisõja korraldamiseks. Vallutatavad alad otsustati pühendada neitsi Maarjale, millest ka Eesti ja Läti hilisem nimetus Maarjamaa. 1200.a. jõudsid ristisõdijad Väina jõele ja 1201.a. rajas piiskop Albert Riia linna. Theodorich asutas 1202.a. vaimuliku rüütliordu “Kristuse sõjateenistuse vennad” ehk Mõõgavendade Ordu. Sinna kuulusid elukutselised sõdurid ehk rüütelvennad, preestervennad ning teenija-vennad. Ordule andis nime rüütlivendade kantav valge mantel punase ristiga. Liivlasi lüüa üritades, satuti silmitsi ka Väina jõe ääres olevate venelaste, leedulaste ja semgalitega. Liivlaste vastupanu juhiks sai Holmi liivlaste vanem Ako ja 1206.a. kavandas ta rünnakut Riia vastu kaasates venelasi ja leedulasi. Liivlaste vastupanule tehti mõneks ajaks lõpp, kui sakslastel õnnestus vallutada Holmi linnus ning Ako hukkus. Liivlased ristiti ning nende maale ehitati kirkikud. 1208.a. ristiti Väina ääres elanud seelid ning siis ka Ümera piirkonna latgalid. Kuigi liivlaste ja latgalite alistamine õnnestus, siis sakslased olid siiski surutud olukorda, kus nad jäid kitsale alale sõjakate semgalite ja eestlaste vahele ning suhted venelastega polnud samuti kuigi head. Järgmisena otsustati rünnata eestlasi.

Video. Esimesed piiskopid.

youtube_video