Sahhariidid

11. klass > Keemia > 4. Orgaanilised ained

Sahhariidid ehk süsivesikud on orgaanilised ühendid, mille üldkuju võib kirja panna järgmiselt Cn(H2O)m. Sahhariidide struktuuris on alati mitu –OH rühma ning karbonüülrühm. Sahhariidid võivad esineda nii lineaarsel kui tsüklilisel kujul. Glükoosi esinemine nii lineaarsel kui tsüklilisel kujul.

67

Sahhariidid jagunevad kolme suurde rühma – monosahhariidid, disahhariidid ja polüsahhariidid.

Monosahhariide nimetatakse ka lihtsuhkruteks. Monosahhariidid on magusained, meile tuntumad on glükoos ja fruktoos. Mõlema aine summaarne valem on sama (C6H12O6), erinevus seisneb selles, kus kohas asub karbonüülne hapnik. Glükoos on aldehüüd ning fruktoos on ketoon

68

Glükoos on kõige tähtsam monosahhariid, kuna ta tekib taimedes fotosünteesi käigus süsihappegaasist ja veest.

6CO2 + 6H2O = C6H12O6 + 6O2

Taimed kasutavad sünteesitud glükoosi oma energia vajaduse saamiseks ning elutegevuseks – glükoos muudetakse edasi tärkliseks ja tselluloosiks.

Glükoosi käärimisprotsessi kasutatakse ära ka toiduainetööstuses. Pärmiseente toimel käärib glükoos etanooliks, millest valmistatakse alkohoolseid jooke.

69

Piimhappe bakterite mõjul käärib glükoos piimhappeks. Seda protsessi kasutatakse ära piima, kurkide, kapsa hapendamisel.

70

Fruktoosi ehk puuviljasuhkrut leidub palju puuviljades. Fruktoos on kuskil kolm korda magusam kui glükoos.

Fruktoos annab magusa maitse enamus puuviljadele

Fruktoos annab magusa maitse enamus puuviljadele

Disahhariidid tekivad kahe tsüklilise monosahhariidi ühinemisel. Ühe monosahhariidi esimese süsiniku –OH rühm ühineb teise monosahhariidi teise süsiniku juures oleva –OH rühmaga ning tekib glükosiidside (-O-) kahe monosahhariidi vahele

72

 

Kõige tuntumad disahhariidid on:

sahharoos (glükoos + fruktoos)

laktoos (glükoos + galaktoos)

maltoos (glükoos + glükoos)

Sahharoos on kõige tavalisem suhkur, mida me igapäevaselt kasutame. Sahharoos koosneb glükoosist ja fruktoosist. Peamiselt saadakse sahharoosi kas suhkruroost või suhkrupeedist. Sahharoosi hüdrolüüsil tekivad glükoos ja fruktoos. Glükoosi ja fruktoosi segu on palju magusam kui sahharoos ning seda nimetatakse ka invertsuhkruks.

Mesi on invertsuhkur

Mesi on invertsuhkur

Maltoosi ehk linnasesuhkrut kasutatakse peamiselt õlle- ja veinitööstuses etanooli saamiseks. Maltoos sobib disahhariididest selleks kõige paremini, kuna ta koosneb kahest glükoosi molekulist ning just glükoos on etanoolkäärimise lähteaineks. Maltoosi saadakse peamiselt odrast või teistest teraviljadest.

Otra kasutatakse etanooli valmistamiseks

Otra kasutatakse etanooli valmistamiseks

Laktoosi ehk piimasuhkrut leidub lehmapiimas. Osad inimesed ei saa rõõska piima juua, kuna nad ei suuda laktoosi lagundada – neil puudub laktoosi lagundav ensüüm – laktaas. Kuid hapupiimatooteid saavad need inimesed tarbida, kuna nendes on juba laktoos ära lagundatud.

Polüsahhariidid koosnevad paljudest monosahhariidi jääkidest. Kõige tuntumad polüsahhariidid on tärklis ja tselluloos. Mõlemad on tekkinud glükoosist, kuid nende erinevatest tsüklilistest vormidest. Tärklis on tekkinud α-glükoosist ning tselluloos β-glükoosist.

75

Tärklise ja tselluloosi kõige suurem erinevus inimese jaoks on see, et inimese organism suudab lagundada tärklist, kuid tselluloosi mitte. Tärklise lagundamise tulemusena tekib glükoos, mis on elusorganismide üheks energia allikaks.

Tselluloos on kõige levinum polüsahhariid, mida leidub kõikides taimedes. Puit koosneb poole ulatuses tselluloosist. Praktiliselt puhtast tselluloosist koosnevad näiteks kanepi ja lina kiud, mida kasutatakse nii riide valmistamiseks, kui nööri tegemiseks. Taimed kasutavad tselluloosi ehitusmaterjalina, kuna tselluloos on tugev ning kiulise ehitusega.

Tselluloos on taimede ehitusmaterjaliks

Tselluloos on taimede ehitusmaterjaliks

Inimesed tselluloosi lagundada ei suuda, kuna neil puudub vastav ensüüm, kuid osad taimetoidulised loomad (näiteks lehmad) suudavad mõningal määral tselluloosi lagundada ning sealt energiat saada.

 

Näita lisainfot
Peida lisainfo