TÕELISTE LAHUSTE TEKKIMINE
Lisades veele mingit ainet, võib märgata seda, et lahuse temperatuur muutub. Mõne aine lahustamisel lahuse temperatuur tõuseb (näiteks lisades vette hapet), kuid mõne aine lahustamisel lahuse temperatuur alaneb (näiteks lisades vette naatriumnitraati). Protsessi, mille tulemusena eraldub soojust (lahus läheb soojemaks) nimetatakse eksotermiliseks. Protsessi, mille käigus soojus neeldub (lahus läheb külmemaks) nimetatakse endotermiliseks.
Lahuse temperatuuri muutus on tingitud sellest, et tahke aine lisamisel vette, peab lõhkuma aine kristallvõte. Kristallvõte lõhkumiseks kulub alati energiat (soojus neeldub). Lisaks kristallvõte lõhkumisele seostuvad aine osakesed ka vee osakestega, sellist nähtust nimetatakse hüdraatumiseks. Kui lahustiks ei ole vesi, vaid mingi muu lahusti (solvent) nimetatakse aine osakeste seostumist lahusti osakestega solvateerumiseks. Kuna aine osakeste seostumisel vee molekulidega tekivad nende vahel püsivad sidemed, siis selle käigus eraldub soojust. Seega sõltub aine lahustamisel vees lahuse temperatuuri muutus sellest, kas aine kristallvõre lõhkumiseks kulub rohkem energiat, või hüdraatumisel eraldub rohkem energiat. Igal ainel on see erinev.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Знакомство с химией
Oksüdatsiooniaste
Ионы
Tutvus keemiaga
Растворы
Ioonid
Атомы и молекулы
Aatomid ja molekulid
Lahused
Lahustumine = tahke aine kristallvõre lõhkumine + hüdraatumine