Uute konfliktide kujunemine, kriisikolded

12. klass > Ajalugu > 4. Lähiajalugu I – Eesti ja maailm 20. sajandi esimesel poolel

Versailles’ süsteem hakkab lagunema juba 1931, kui Saksamaa keeldub majanduskriisile viidates reparatsioonide maksmisest ja teised riigid sellega lepivad. Hitleri võimuletuleku järel lahkub Saksamaa ka Rahvasteliidust ning asub teadlikult rahulepingu tingimusi rikkuma. 1935. aastal liitub pärast vastavasisulist referendumit Saksamaaga Saarimaa, samal aastal taastab Saksamaa sõjaväekohustuse ning asub kokkuleppel Inglismaaga taastama oma mereväe endist suurust. 7. märtsil 1936 viib Hitler oma väed Reini demilitariseeritud tsooni. Lääneriikide lepituspoliitika annab Saksamaale vaid julgust juurde. Saksamaa peamiseks liitlaseks kujuneb Mussolini  juhitud Itaalia, oktoobris 1936 sõlmitakse vastastikune sõjalis-poliitiline liit, millega kuu aega hiljem liitub Jaapan.

Ametliku retoorika järgi on natside ja fašistide suurimateks vaenlasteks kommunistlik Nõukogude Liit. See on ka üks lääneriikide lepituspoliitika põhjus – tugevnevas Saksamaas nähakse tasakaalustavat jõudu tugevneva Nõukogude Liidu vastu. Kahe ideoloogia otseseks põrkumiskohaks kujuneb Hispaania, kus leiab kahe maailmasõja vahel aset verine kodusõda. Hispaania kuulutatakse 1931. aastal vabariigiks ning selle poliitilises elus domineerivad peamiselt vasakpoolsed jõud. Kui 1936. aastal tuleb võimule Rahvarinde valitsus, kuhu kuuluvad ka kommunistid, alustavad konservatiivsed sõjaväeringkonnad ülestõusu. Mässajate juhiks kujuneb kindral F. Franco, kes tunneb sümpaatiat paremäärmuslike liikumiste suhtes. Itaaliast ja Saksamaast saavad Franco toetajad, vabariiklasi toetab Nõukogude Liit, nii et kodusõda on mingis mõttes ka suurriikide katsepolügon, kus oma uut relvastust proovida. Demokraatlikud lääneriigid otsustavad, et kodusõda on Hispaania siseasi ning ei sekku. Sõda on verine ja lõpeb vaatamata vabariiklaste esialgsele edule Franco vägede võiduga 1. aprillil 1939. Hispaaniast saab diktatuuririik.

Hispaania kodusõjast:

youtube_video

Ka Aasias olid alanud rahutud ajad. Juba Esimese maailmasõja ajal oli Jaapan soovinud oma mõju laiendamist Hiinasse. 1926. aastal võimule tulnud keiser Hirohito ajal sai militarism ning Jaapani rahvuslik šovinism jõudu juurde. 1927. aastast pärit Tanaka memorandumiga öeldakse otse välja, et Jaapan vajab uusi territooriume. 1931-32 võtavad Jaapani väed enda kontrolli alla Mandžuuria, 1933. aastal lahkub Jaapan Rahvasteliidust ning 1937. aastal tungivad Jaapani väed Põhja-Hiinasse.