Vesinik

9. klass > Keemia > 2. poolaasta

Vesinik on kõige kergem lihtaine. Maailmaruumis meile tuntud ainetest moodustab vesinik 95%. Vesinikku leidub maailmaruumis niipalju, kuna tähed koosnevad peamiselt vesinikust. Päikese massist moodustab vesinik umbes 75%.

Tähed koosnevad peamiselt vesinikust

Tähed koosnevad peamiselt vesinikust

Vesinikku saadakse laboris metalli reageerimisel happega. Enamasti kasutatakse metallina tsinki, mis pannakse reageerima soolhappega. Protsess viiakse läbi Kippi aparaadis, mis ongi mõeldud gaaside saamiseks ja kogumiseks (vt joonis).

Zn + 2HCl = ZnCl2 + H2

Kippi aparaat

Kippi aparaat

Tööstuses saadakse vesiniku enamasti veest, lagundades vett elektrivooluga:

4

Vesiniku füüsikalised omadused

Vesinik on kõige kergem, värvuseta, lõhnata mittemürgine gaas. Vesinik vees ei lahustu, seetõttu on teda võimalik koguda läbi vee.

Vesiniku keemilised omadused

Vesinik on väga hea kütus, kuna vesiniku põlemisel tekib ainsa saadusena puhas vesi:

2H2 + O2 = 2H2O

 Vesiniku põletamisel peab olema ettevaatlik kuna vesiniku ja hapniku segu on väga plahvatusohtlik (puhas vesinik ei ole plahvatusohtlik).

Vesinik on tugev redutseerija, mistõttu saab vesinikku kasutada metallide toomiseks nende maakidest. Vesinikuga redutseerides saame väga puhtaid metalle.

Fe2O3 + 3H2 = 2Fe + 3H2O

 

Näita lisainfot
Lisainfo:
Peida lisainfo