Vesinikside

10. klass > Keemia > 1. Keemia alused

Vesinikside on enamasti molekulide vaheline side, mis tekib positiivselt laetud vesiniku ning negatiivselt laetud aatomi vahelise elektrostaatilise tõmbumise tulemusena. Vesinikside saab esineda ainult suure elektronegatiivsusega elementide ning vesiniku vahel. Vesinikside tekib järgmiste aatomite vahel.

22

σja σ+ näitavad seda, et aatomitel, mille vahel tekib vesinikside, peavad olema osalaengud. Näiteks vee molekulide vahel esineb vesinikside (vt joonis), kuid vesiniku ja hapniku molekulide vahel vesiniksidet ei esine, kuna nii vesiniku kui hapniku molekulis esineb mittepolaarne kovalentne side ning aatomid on laenguta.

Vesinikside kahe vee molekuli vahel

Vesinikside kahe vee molekuli vahel

 

Vesinikside tekkimine muudab aine füüsikalisi omadusi. Ained, mille molekulide vahel esineb vesinikside on kõrgem keemistemperatuur. Näiteks vesi on väga väikse molekulmassiga ühend ning tema keemistemperatuur peaks olema alla 0 oC kraadi, kuid vesiniksideme olemasolu tõstab vee keemistemperatuur märgatavalt, mistõttu keeb vesi alles 100 oC juures.

Kui aine saab moodustada vesiniksidet, siis lahustub aine vees hästi. Näiteks etanool ja vesi lahustuvad igas vahekorras, kuna etanooli ja vee molekulide vahel esineb tugev vesinikside.

Vesinikside etanooli ja vee molekulide vahel

Vesinikside etanooli ja vee molekulide vahel

 

Näita lisainfot
Lisainfo:

Vesinikside 

Peida lisainfo