MAAPÄEVAD VANA-LIIVIMAAL
Siiski oli kõigest hoolimata Vana-Liivimaal olemas ühtsustunne, mille avalduseks olid näiteks maapäevad, mida hakati pidama 15.saj. alguses. 13.saj. algusest olid Liivimaa vasallid korraldanud vastava maaisanda vasallide üldkoosolekuid ehk meespäevi. Hansalinnad korraldasid linnapäevi. Esimene üleliivimaaline maapäev toimus 1422 a. Valgas ning esindatud oli neli seisust ehk kuuriat: Riia peapiiskop ja teised piiskopid, toomkapiitlid ning abtid; ordumeister koos orduametnikega; vasallkonnad eesotsas Harju-Viru rüütelkonnaga; linnad – Riia, Tartu ja Tallinna raad. Otsuste vastuvõtmiseks pidid kõik seisused oma nõusoleku andma. Sätestati, et hakatakse koos käima igal aastal. Enamasti toimusid maapäevad Valgas või Valmieras ja tegelikkuses igal aastal koos ei käidud. Maapäevadel ei jõutud sageli otsusteni ega suudetud omavahelisi tülisid lahendada, sest vajalik oli kõikide seisuste nõusolek, mida ei suudetud saavutada. Veel arutati talupoegade kohtlemist, välispoliitikat, maksu-, usu-ja haridusküsimusi. Ordumeister Wolter von Plettenberg aga mõtles kogu maa tuleviku peale, kuid ei suudetud murda seisuste erihuvisid.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Kuidas ja miks saada Ameerika presidendiks?
Oksüdatsiooniaste
Õpime tähti. Ö-täht
Õpime tähti. N-täht
Lahutamine 20 piires
Tundetarkus lastele. PÕHIEMOTSIOONID
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Grammatika
Urme Raadik ja Sille Jõgeva. Omavahelised suhted
KEISRI UUED RÕIVAD. Muinasjutt kuulamiseks
Ruutvõrrandi abil lahenduvad tekstülesanded
Peastarvutamine eelkoolile
Eesti keele grammatika kordamine 4. klassile
Õpime tähti. Ä-täht.
Õpime tähti. D-täht
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!