NATURAALARVUDE KLASSID
Arvude kümnendsüsteemis moodustavad iga madalama järgu kümme ühikut kõrgema järgu ühiku.
Näiteks:10 ühelist=1 kümneline;
1 | 1 | 1 | 1 | 1 | 1 | 1 | 1 | 1 | 1 |
10 kümnelist= 1 sajaline
10 | 10 | 10 | 10 | 10 | 10 | 10 | 10 | 10 | 10 |
Seega koosnevad arvud järkudest: üheslised, kümnelised, sajalised jne.
Järguühikuteks nimetatakse arve 1, 10, 100, 1000 jne. Ning järkarvudeks nimetatakse arve 5, 20, 300, 6000 jne.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Üksliikmed, hulkliikmed ja tehted nendega
Ruutvõrrandi mõiste, ruutvõrrandi lahendivalem, ruutvõrrandi liigid
II kooliastme matemaatika reeglite kordamine
Valik harjutusülesandeid matemaatika riigieksamiks
8. klassi matemaatika teooriavideod
Peastarvutamine I kooliastmele
NUPUTAME KOOS! Tasapinnalised kujundid
Geomeetria
Allar Veelmaa videotund. Avaldised
Protsendid põhikooli matemaatikas
Ruumilised kujundid
Liitmine ja lahutamine 10 piires
Kell ja kellaaeg
Kirjeldav statistika
Ruutjuur, tehted ruutjuurtega
Ruutvõrrand
Ruutvõrrandi abil lahenduvad tekstülesanded
Tasandilised kujundid
Ratsionaalavaldised
Liitmine 20 piires
Suuremate naturaalarvude puhul ühendatakse arvu järgud alates paremalt kolmekaupa rümadesse, mida nimetatakse klassideks.
Näide suurte naturaalarvude lugemise kohta:
Arvu 542 794 202 538 loeme järgmiselt:
Viissada nelikümmend kaks miljardit seitsesada üheksakümmend neli miljonit kakssada kaks tuhat viissada kolmkümmend kaheksa.
TEST:
Naturaalarvud. Leia igale küsimusele kõige täpsem vastus
Harjutus. Arvu järgud.
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!