NATURAALARVULISE ASTENDAJAGA ASTE
Arvu iseendaga järjestikust korrutamist nimetatakse astendamiseks.
Arvu a avaldisest an nimetatakse astme aluseks ehk astendatavaks, arvu n selles avaldises nimetatakse astendajaks ja avaldist an ennast nimetatakse astmeks.
Võrdsetest teguritest koosneva korrutise kirjutamist astmena ja ka selle astme arvutamist nimetatakse astendamiseks.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Allar Veelmaa videotund. Avaldised
Liitmine ja lahutamine 10 piires
Hariliku murru kordamine
Protsendid põhikooli matemaatikas
NUPUTAME KOOS! Tasapinnalised kujundid
Peastarvutamine I kooliastmele
Algebralised murrud
Ruutvõrrand
Üksliikmed, hulkliikmed ja tehted nendega
8. klassi matemaatika teooriavideod
Ratsionaalavaldised
Kell ja kellaaeg
Peastarvutamine eelkoolile
Ruutvõrrandi mõiste, ruutvõrrandi lahendivalem, ruutvõrrandi liigid
Ruumilised kujundid
Protsendi rakendused igapäevaelus
Liitmine 20 piires
Tasandilised kujundid
Geomeetria
Kirjalik lahutamine
Iga arv astmes 1 on võrdne arvu endaga. Valem:
Iga arv astmes 0 on võrdne arvuga 1. Valem:
N: 21 = 2; 10,121 = 10,21; (-3)1 = -3.
20 = 1; (-1,111)0 = 1.
Negatiivse arvu astendamise puhul tuleb see arv kirjutada sulgude vahele.
Avaldised (-3)4 ja -34 ei tähenda sugugi ühte ja sama arvu.
Ka harilik murd peab olema sulgudes:
Kui avaldises esineb lisaks astendamisele veel teisigi tehteid ja tehete järjekord pole määratud sulgudega, siis tuleb kõigepealt astendada.
Seejärel korrutamine ja jagamine ning liitmine ja lahutamine paremalt vasakule.
N: Arvuta:
Astenda:
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!