NATURAALARVULISE ASTENDAJAGA ASTE
Arvu iseendaga järjestikust korrutamist nimetatakse astendamiseks.
Arvu a avaldisest an nimetatakse astme aluseks ehk astendatavaks, arvu n selles avaldises nimetatakse astendajaks ja avaldist an ennast nimetatakse astmeks.
Võrdsetest teguritest koosneva korrutise kirjutamist astmena ja ka selle astme arvutamist nimetatakse astendamiseks.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Peastarvutamine eelkoolile
Hariliku murru kordamine
Funktsioonide graafikute lõikepunktide leidmine
Harjutusülesandeid matemaatika riigieksamiks
Ruutjuur, tehted ruutjuurtega
Liitmine 20 piires
Protsendi rakendused igapäevaelus
Liitmine ja lahutamine 20 piires
Numbrilised seosed
Algebralised murrud
xy-koordinaatsüsteem
Peastarvutamine I kooliastmele
Lahutamine 20 piires
Kirjalik liitmine
Funktsioonid ja nende graafikud
Liitmine 10 piires
Protsendid põhikooli matemaatikas
Ruumilised kujundid
Ruutvõrrandi abil lahenduvad tekstülesanded
Tasandilised kujundid
Iga arv astmes 1 on võrdne arvu endaga. Valem:
Iga arv astmes 0 on võrdne arvuga 1. Valem:
N: 21 = 2; 10,121 = 10,21; (-3)1 = -3.
20 = 1; (-1,111)0 = 1.
Negatiivse arvu astendamise puhul tuleb see arv kirjutada sulgude vahele.
Avaldised (-3)4 ja -34 ei tähenda sugugi ühte ja sama arvu.
Ka harilik murd peab olema sulgudes:
Kui avaldises esineb lisaks astendamisele veel teisigi tehteid ja tehete järjekord pole määratud sulgudega, siis tuleb kõigepealt astendada.
Seejärel korrutamine ja jagamine ning liitmine ja lahutamine paremalt vasakule.
N: Arvuta:
Astenda:
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!