NATURAALARVULISE ASTENDAJAGA ASTE
Arvu iseendaga järjestikust korrutamist nimetatakse astendamiseks.
Arvu a avaldisest an nimetatakse astme aluseks ehk astendatavaks, arvu n selles avaldises nimetatakse astendajaks ja avaldist an ennast nimetatakse astmeks.
Võrdsetest teguritest koosneva korrutise kirjutamist astmena ja ka selle astme arvutamist nimetatakse astendamiseks.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
8. klassi matemaatika teooriavideod
Kirjalik lahutamine
Allar Veelmaa videotund. Avaldised
Väike protsendiamps
Kirjeldav statistika
Ruutvõrrand
Algebralised murrud
Liitmine 20 piires
Ruutjuur, tehted ruutjuurtega
Protsendid põhikooli matemaatikas
Peastarvutamine I kooliastmele
NUPUTAME KOOS! Tasapinnalised kujundid
Funktsioonide graafikud
Valik harjutusülesandeid matemaatika riigieksamiks
Liitmine ja lahutamine 20 piires
Ruumilised kujundid
Ruutvõrrandi mõiste, ruutvõrrandi lahendivalem, ruutvõrrandi liigid
Liitmine 10 piires
Ruutvõrrandi abil lahenduvad tekstülesanded
Ratsionaalavaldised
Iga arv astmes 1 on võrdne arvu endaga. Valem:
Iga arv astmes 0 on võrdne arvuga 1. Valem:
N: 21 = 2; 10,121 = 10,21; (-3)1 = -3.
20 = 1; (-1,111)0 = 1.
Negatiivse arvu astendamise puhul tuleb see arv kirjutada sulgude vahele.
Avaldised (-3)4 ja -34 ei tähenda sugugi ühte ja sama arvu.
Ka harilik murd peab olema sulgudes:
Kui avaldises esineb lisaks astendamisele veel teisigi tehteid ja tehete järjekord pole määratud sulgudega, siis tuleb kõigepealt astendada.
Seejärel korrutamine ja jagamine ning liitmine ja lahutamine paremalt vasakule.
N: Arvuta:
Astenda:
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!