NATURAALARVULISE ASTENDAJAGA ASTE
Arvu iseendaga järjestikust korrutamist nimetatakse astendamiseks.
Arvu a avaldisest an nimetatakse astme aluseks ehk astendatavaks, arvu n selles avaldises nimetatakse astendajaks ja avaldist an ennast nimetatakse astmeks.
Võrdsetest teguritest koosneva korrutise kirjutamist astmena ja ka selle astme arvutamist nimetatakse astendamiseks.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Liitmine 20 piires
Väike protsendiamps
Geomeetria
Ruutvõrrandi abil lahenduvad tekstülesanded
Ruutvõrrand
8. klassi matemaatika teooriavideod
Liitmine ja lahutamine 20 piires
Hariliku murru kordamine
Peastarvutamine eelkoolile
Üksliikmed, hulkliikmed ja tehted nendega
Ruutjuur, tehted ruutjuurtega
Funktsioonide graafikud
Funktsioonide graafikute lõikepunktide leidmine
Harjutusülesandeid matemaatika riigieksamiks
II kooliastme matemaatika reeglite kordamine
xy-koordinaatsüsteem
Tasandilised kujundid
Kirjeldav statistika
Kirjalik lahutamine
Lahutamine 20 piires
Iga arv astmes 1 on võrdne arvu endaga. Valem:
Iga arv astmes 0 on võrdne arvuga 1. Valem:
N: 21 = 2; 10,121 = 10,21; (-3)1 = -3.
20 = 1; (-1,111)0 = 1.
Negatiivse arvu astendamise puhul tuleb see arv kirjutada sulgude vahele.
Avaldised (-3)4 ja -34 ei tähenda sugugi ühte ja sama arvu.
Ka harilik murd peab olema sulgudes:
Kui avaldises esineb lisaks astendamisele veel teisigi tehteid ja tehete järjekord pole määratud sulgudega, siis tuleb kõigepealt astendada.
Seejärel korrutamine ja jagamine ning liitmine ja lahutamine paremalt vasakule.
N: Arvuta:
Astenda:
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!