7.-8.sajandil asutati nunnakloostrid, mis olid mungakloostrite allharud ja kus mungad käisid teenimas. Nunnakloostri eesotsas oli abtiss. Kõigepealt oldi noviitsid, aga juba 14-15-aastaselt võis saada nunnaks andes eluaegse vaesuse ja tsölibaadi vande. Kloostrisse mineku otsustasid kas tüdruku sugulased või vanemad, tihti läksid kloostrisse lesestunud naised. Kõrgkihi naistele parim lahendus, sest seisus ei lubanud neil tööd teha, klooster andis eluks vajaliku ja mõningase karjäärivõimaluse. Lihtrahva silmis olid aga kahtlase väärtusega nagu lõbumajadki. Keskaja klooster pakkus naisele arenemisvõimalusi, seega tolle aja paljud haritud ja mõjukad naised olid just kloostrielanikud. nUnnad kirjutasid ümber ja illustreerisid vanu käsikirju ja said end harida. Kloostrite juures olid koolid nunnadele aga ka naistele, kes ei kavatsenud kloostrisse jääda. Vahel korraldati ka pidusid.

Hildegard Bingenist (1098 – 17. september 1179) oli saksa usutegelane, kirjanik ja helilooja.  Hildegard sündis rikkasse aadliperekonda kümnenda lapsena. Lapseeas oli tal kehv tervis ning suure osa ajast oli ta üksi. Oma kirjutistes väidab ta, et nägi lapsepõlves palju nägemusi. Kaheksa-aastaselt läks Hildegard vanemate käsul kloostrisse, kus ta õppis lugemist ning kirjutamist. 18-aastaselt ühines ta benediktlaste orduga. 1136. aastal sai Hildegardist prioress ning aastal 1147 otsustas ta kloostri kogukonnaga kolida Rupertsbergi Bingenis, kus ta sai kloostri abtissiks. Hiljem rajas ta mitmeid teisi nunnakloostreid. Hildegard oli mõjuvõimas naine, kes pidas aru nii paavstide kui keisritega. Temast on säilinud ligi sada kirja nii keisritele, paavstidele, nunnadele ja aadlikele. Ta kirjutas umbes 70 luuletust ja üheksa raamatut ja ligi 72 laulu.

Püha Siena Katariina, perekonnanimega Benincasa, sündis 25. märtsil 1347. aastal Itaalias Sienas. Ta oli villavärvija Giacomo ja tema naise Lapa kahekümne kolmas laps kahekümne viiest(1347-1380). Juba lapsena said ta osaks müstilised nägemused, ta astus dominiiklaste ordusse ja pühendus vaeste ja haigete hooldamisele ning osales ka poliitikas.

Püha Brigitta oli kristlik müstik ja pühak(1303-1373), kuulus Rootsi kõrgaadli hulka ja asutas Birgitiinide ordu. Oli tegev poliitikas ja kritiseeris kirikuelu väärnähtusi. Pani oma taevased ilmutused kirja raamatusse.

Begiinid – naiste kloostrielu ja ilmaliku elu vahepael seisvad usulised ühingud, mis tekkisid vastukaaluks varanduse kummardamisele. Elasid vaeselt ja tagasitõmbunult Jumalale meelepärast elu. Elatusid käsitööst ja tegelesid haigete ravitsemise ja hooldamisega. Neid süüdistati ka ketserluses ja kohati keelati nende tegevus.