PAAVSTIRIIGI TEOSTAMISKATSE
Euroopas möllasid poliitilised vastasseisud ja sisepoliitikat kujundas konflikt ilmaliku ja kirikliku võimu vahel. Paavstivõimu jaoks oli vastuvõetamatu, et ristiusustatud alad läheksid ilmaliku võimu alla. Roomas tekitas muret uute valitsejate suhtumine allutatutesse. Mõõgavendade ordu aga ei soovinud kätte võidetud maid kellelegi loovutada. 1225 a. saatis paavst Eestisse võimusuhete reguleerimiseks esindajana Modena piiskopi Wilhelmi, kelle ülesandeks sai vastuolude lahendamine uute võimude vahel ning ära kuulata sakslaste vastu esitatud kaebused. Selle kõigega aga püüti Eesti lõplikult vallutada. Seejärel otsustas Wilhelm Eestisse rajada paavstile alluva vaheriigi, nõudes taanlastelt ja sakslastelt selleks välja Viru-, Lääne-ning Järvamaa. Tekkinud vaheriik oli eestlaste seisukohast parim variant antud olukorras. Samas aga polnud sellise lahendusega nõus ei taanlased ega orduvennad ja 1227 a. piirasid nad sisse Tallinna, mis alistus. Wilhelm lahkus Eestist, kuid peagi saabus paavsti esindajana Baldwin Aulnesur-Sambre´i kloostrist, kes suutis viia asjad sinnamaani, et Toompea linnus anti üle paavsti vasallidele. Orduvennad aga kartsid enda mõju lõppu Põhja-Eestis ja otsustati kasutada sõjalist jõudu. 1233 a. ründasid orduväed paavsti vasalle ja panid sellega oma sõjalise üleoleku maksma. Vasallid taandusid Tallinna Toomkirikusse, kus nad tapeti.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Õpime tähti. Ö-täht
Kell ja kellaaeg
Minni Aia-Utsal. Tõhusad enesekohased ja sotsiaalsed oskused
MEISTERDA! Papist kevadlill
Harjuta eesti keelt A2-B1
Harjuta eesti keelt A2-B1. Kuulamine
Õpime tähti. Ä-täht.
Õpime tähti. G-täht
Растворы
Peastarvutamine I kooliastmele
VAHVA RÄTSEP. Muinasjutt kuulamiseks
I ja J-i õigekiri
Õpime tähti. D-täht
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!